Teisipäeval, 10. oktoobril kell 17 kuulutatakse Gustav Adolfi Gümnaasiumi Kotzebue majas välja Vana-Kalamaja tänavaruumi ideekonkursi võitjad, ühtlasi avatakse parimate võistlustööde väljapanek.
21. septembril lõppes Vana-Kalamaja tänavaruumi arhitektuurivõistlus, mille tulemusena leiti Kalamaja asumit läbivale tänavale uus ja oluliselt jalakäija- ja ratturisõbralikum lahendus, Kalamaja vanalinna ja mereäärega ühendav sotsiaalselt laetud tänavaruum. Ideekonkursile esitati kaheksa kõrgetasemelist ideekavandit, mille seast žürii valis välja Kalamajja kõige paremini sobivad tänavaruumi lahendused.
Võistlustöödelt oodati silmapaistvaid, kuid samas miljöötundlike arhitektuurseid ettepanekuid ka Kalamaja keskväljaku ja Balti jaama lähirongide paviljoni ette kavandatava jaamaväljaku kujundusele. Balti jaama esisele väljakule ning Kotzebue väljakule esitatigi hulk põnevaid ja erinäolisi lahendusi, mille vahel valiku tegemine oli žürii jaoks tõsiselt keeruline.
Viis auhinnatud tööd tähestikulises järjekorras on tööd märgusõnadega „DÜÜNID“, „ELUTUBA“, „KAJAKAS“, „KASVULAVA“ ja „MINU NÄOGA TÄNAV“.
Võidutööde autorid ja preemiate jagunemine tehakse teatavaks teisipäeval, 10. oktoobril kel 17 Gustav Adolfi Gümnaasiumi uues Kotzebue majas. Ideekonkursi võidutööks valitud töö puhul tõstis žürii esile töö ühtlast inimmõõdulist ja miljöötundlikku kujundust. Huvitav lahendus on pakutud Kotzebue väljakule, mis istutatavate puude, kogukonnamaja ja linnamööbli lisamisega saab konkreetsema kuju ning pakub mitmesuguseid tegevusvõimalusi kogukonnale ja koolirahvale.
Balti jaama reisijate paviljoni ette kioskite asemele loodav Jaama plats on seevastu avar tuues esile nii ajaloolise jaamahoone kui panoraamvaate Toompeale. Toompuiesteest hakkab projekti realiseerimisel üle saama otse väljakult maa pealt.
Žürii esimees tegevlinnapea Taavi Aas tõstis võidutöö puhul esile, et see võlus oskusega ühendada tervikuks kalamajalik intiimsus ja linlik suurejoonelisus. Välja on pakutud tänavaruumi lahendus, mis võimaldab kõrvuti argiste tegevustega nagu kõndimine, rattaga sõitmine ja auto parkimine katsetada ka uuenduslike tänavaruumi kasutusviisidega nagu linnaaianduse viljelemine ja kogukonna maja rajamine.“
