16. aprilli Õhtulehes ilmunud Maris Lauri arvamuslugu «Buum on sama kaugel kui Kuu Maast» kommenteerib kinnisvaraanalüütik ja büroo Adaur konsultant Tõnu Toompark.
Ka mina ei räägiks tänases Eestis buumist. Kuid on fakt, et elamispindade tehingute arv on oluliselt tõusnud, ehkki see jääb nn buumiajale 2005–2007 oluliselt alla. Pangad on läbi laenukäivete kasvu kinnisvaraturule raha pumbanud – 22% anti 2013. aasta kahe esimese kuuga laenu rohkem kui aasta tagasi, mis on päris suur number.
Ka elamispindade hinnad on aastaga 10% tõusnud, mis on tarbijatele pigem üle jõu käiv hinnatõus. Kui vaatame tehingute arvu inimese kohta, siis ka see kasvab jõudsalt. Ei maksa võrrelda seda ebamõistliku ajavahemikuga 2005–2007. Nii et teatavad märgid ülekuumenemisest on näha küll.
Kui hinnad liiga kiiresti tõusevad, siis sellele saab järgneda üks kahest: kas hindade langus, mis on mu arvates pigem vähetõenäoline, või hinnaseisak. Hinnad ei saa eest ära minna, kui ostujõud järele ei tule. Väidan, et Eestis buumi ei ole, on teatav mullioht, kuid see on lokaalne ja lühiajaline, mitte midagi katastroofilist.
Kui arvudest rääkida, siis normaalseks peetakse, et elamispinna koguhulgast oleks käibes kolm kuni viis protsenti – ja täna meil ongi käibes viis protsenti aastas. See on normaalsuse ülemine piir, aga kas meie üldine majanduskeskkond on normaalne? Ei ole, me oleme alles kriisis või sellest väljumas, mitte heal ja jätkusuutlikul kasvutasemel.
Järeldus võiks olla see, et argument «naaber ostis» ei ole põhjus, et ise ostma tormata. Ehkki ma pigem arvan, et täna on mõistlik osta, sest eluasemelaenu intress on madal tänu madalale Euriborile. Seda ära kasutada on mõistlik. Kuid ei tohi jääda lootma, et see jääbki 0,4% peale.
ÕL
http://www.ohtuleht.ee/517716
