Rahandusminister Taavi Veskimägi hinnangul ei tohiks KredExi puhul tegemist olla massitoodetega, mis suurendavad majanduslikke riske, küll aga peavad tooted jõudma reaalsete abivajajateni.
“Nagu näitavad Eesti pankade viimaste päevade sammud, on turg valmis ja võimeline pakkuma headele laenajatele senisest veelgi soodsamatel tingimustel krediiti ka ilma riigipoolse sekkumiseta,” ütles Veskimägi. “Seega on riigi ülesanne praegu vaadata KredeExi tooteportfelli tingimused üle sellise pilguga, et sinna jääks vaid need tooted ja selliste tingimustega, mis tõepoolest täidaksid turu puudujääke, mitte ei soodustaks üleüldist riigi kulul elamist.”
“Noore pere kodu ost on investeering noorele perele. Kui me vähendame tulumaksumäära ja suurendame maksuvaba tulumäära, siis me jätame inimestele rohkem raha kätte just selleks, et nad saaksid ise valida, kas nad tarbivad, invetseerivad või säästavad. Kui keegi tahab soetada endale kodu ja investeerida, mitte tarbida, siis on see igati positiivne. Küsimus on selles, kelle kodu soetamist peaks riik täiendavate meetmetega toetama. Minu arusaam on, et riik ei peaks andma tagatisi 1,6 miljoni kroonise kesklinna korteri soetamiseks. Ma ei ole vastu tagatiste mahu suurendamisele, kuid ma ei arva, et seda peab tegema 700 miljoni kroonises mahus ehk kaks korda,” ütles minister.
Veskimägi: “Minu arvates tuleb vaadata üle kolm asja:
a) Käendatava laenu maksimumsumma alandamine 600 000 kroonile. See ei võimaldaks Kredexi abiga osta eramuid või väga kalleid kortereid, vaid tagaks riigi tuge vajavatele inimestele tavalise eluaseme. Kredexi käendusele maksimumlimiidi kehtestamine kindlasti kainestaks nii ostjaid kui müüjaid.
b) Riigipoolse tagatise vähendamine 15%-le laenu kogusummast. Ühelt poolt on tänaseks päevaks vähenenud pankade omafinantseeringu nõuded, teisalt peame rõhku pöörama rohkem inimeste endi vastutusele laenu võtmisel.
c) kõige olulisem – sihtrühmade täpsem määratlemine. Kui sundüürnikud on suhteliselt selge kategooria, siis täna on defineeritud nii noor pere (mõeldud nendele peredele või üksikvanematele, kes kasvatavad vähemalt üht kuni 15-aastast last ning soovivad uut eluaset soetada või olemasolevat renoveerida) kui noor spetsialist (kõrg- või keskeri- või kutseharidusega kuni 35 aastased ja töö- või teenistuslepinguga spetsialistid) üsna abstraktselt mille alla mahuvad paljud, kes seda toetust sisuliselt ei vaja.”
“Kokkuvõtlikult, ma ei saa vaadata käed rüppes, kuidas riigi toetuskeemid üha suurendavad sisenõudlust, mille tulemusena oleme jõudnud II kvartalis juba rekordilise jooksevkonto defitsiidini. Tuleb vaadata üle, et toetus jõuaks tegelike abivajajateni ja mitte kellegi teiseni. Me ei taha sulgeda ust tegelikele toetust vajavatele noortele peredele ja sundüürnikele,” ütles Veskimägi.
