Tallinnast väljuv Viljandi maantee on suurtest maanteedest ainus, kus tüüpiline linnaäärne äritegevus on endiselt tagasihoidlik. Suures osas hoonestamata teeäär on tegelikult aga suure potentsiaaliga ning aina enam on seda ka avastama hakatud.
Vaiksema äritegevuse põhjused ulatusvad juba kaugemasse aega. Nimelt pole maanteega piirnevatel aladel olnud rahvarohkeid elukvartaleid ega tööstust, lähedal on suured kalmistualad ja Ülemiste järve kaitsetsoon. Ka linnapiiri taga pole olnud suuremaid asulaid, kuhu inimesed pärast tööpäeva sõidaksid. Lisaks pole Viljandi maantee olnud ka suur transiidikoridor.
Maantee tähtsus tõuseb
Viljandi maantee potentsiaal äritegevuse kontekstis on hakanud kasvama ajast, mil linnapiiri taha, Kiili ja Saku valda, hakati rajama elamurajoone. On paradoksaalne, et tihedama hoonestusega piirkonda jõuab maanteed pidi sõites alles siis, kui ollakse juba linnast väljas. Samuti on vaikselt tihendatud hoonestust ka maantee linnasisesel lõigul.
Kuna suurenenud on ka transtiitliiklus, püütakse teeolusid igati parandada. Viimaste aastate suurim ehitus, Tallinna ringtee ja Viljandi maantee kahetasandiline ristmik Luigel, on muutnud liikluse sujuvamaks ning andnud linnatagustele uuselamurajoonidele ligipääsetavuse mõttes veelgi atraktiivsust juurde.
Lisaks kavandamisel olevatele uutele eramupiirkondadele maantee-äärsetes Tallinna lähivaldades on plaanimisel ka muid projekte, mis inimesi ligi tõmbavad ja mööda teed liikuma panevad. Näiteks on välja käidud idee kujundada kõik Männiku karjäärid puhkealadeks koos supelrandadega.
Areng on olnud lünklik, kuid kasvav
Kasvava tähtsuse valguses omab Viljandi maantee ka väga suurt ärilist potentsiaali. Trassi senine hoonestamine on olnud kaootiline ning ärihoonete ehitamise võimalus maantee äärde on juba Järvel, vahetult enne raudteeülesõitu Orava pargi ja raudtee vahel. Valdavalt on see piirkond tuntud oma Kalmistu tee vanade ladude poolest, millest enamik on tänaseks renoveeritud ning kogu ala on saanud tänaseks uue juurdepääsutee, mis lähedal asuvas elamupiirkonnas müra ja liiklustihedust oluliselt vähendanud.
Edasi on tükk tühja maad, kuni jõuame Valdeku tänava otsani, kus asuvad mitmed tuntud ettevõtted. Selles piirkonnas on arendamisel ladude ja tootmishoonete ala suurusjärgus ca 40 000 m2 hoonestusalust pinda.
Sõites veel natuke edasi, jõuame Tallinna linna piiril asuvasse Raudalusse, mis oma olemuselt on pigem küll Kiili vallas asuva Kangru aleviku osa kui Tallinna asum. 2012. aasta sügisel avati seal Konsum, mis asub mugaval mahapöördel kohe maantee ääres. Samas kõrval asuvad täna veel tühjad kinnistud, kuhu on projekteeritud Raudalu Keskuse kaubandus- ja teeninduspinnad, mis valmivad 2014. aasta sügiseks. Antud keskus toob piirkonda seni seal puudunud igapäevaseid põhiteenuseid, aga ka rehvivahetuse, kodumasinate remondi, aianduspoe, jalgrataste müügi ja hoolduse, matka- ja vabaajakaubad ning isegi laste mängutoa.
Lisaks kohalikele elanikele on rajatav keskus vajalik ka igapäevaselt Viljandi maanteel sõitvate inimeste jaoks, tehes neil elu lihtsamaks ning kiiremaks, sest paljud vajalikud teenused tuuakse koduteele kätte.
Edasi, kuni ringteeni, on samuti planeeritud erinevaid kaubanduspindu, kuid nende ehituse alustamise tähtaeg on veel teadmata. Samasse ehitab Neste aga oma jaama.
Äriline potentsiaal on suur
Eelnevat kokku võttes saame tõdeda, et plaane on palju, kuid ehitatud veel vähe. Maanteel on senimaani väga vähe teenindus- ja kaubanduspindu, puuduvad klassikalised aiandus- ja kodutarvetekauplused. Lisaks on potentsiaali logistikaettevõtluseks.
Nõudlus äripindade järele aga kasvab, sest maantee tähtsus muudkui suureneb nii kasvava elanikkonna kui ka külaliste-läbisõitajte arvelt.
