Võlanõustaja soovitus: võlgu jäänud inimesega korteriühistus tuleb kohe tegelema hakata

Eesti Korteriühistute Liidu tänavuse suveülikooli üks populaarsemaid loenguid oli OÜ Corrigo võlanõustaja Ene Mändla ülesastumine. Tema sõnul ei tohiks korteriühistu mingil juhul võla kuhjumist lihtsalt pealt vaadata, vaid võlglasega tuleks kohe tegelema hakata. Samas peab aga tema sõnul võla maksmise eest muretsema ennekõike võlgu jäänud inimene ise, kirjutab Eesti Korteriühistute Liidu ajakiri Elamu. “Vōlglased on endistelt ühistute üks suurimaid probleeme,” möönab ka Eesti Korteriühistute Liidu ōigusosakonna juhataja Urmas Mardi.

“Korteriühistu juhi töö pole võlglastelt raha manguda, vaid iga inimene peab ise hoolitsema selle eest, et arved õigel ajal makstud saaks,” on võlanõustaja Mändla kategooriline. “Tegelikult peaks võlgu jäänud pere ise korteriühistut teavitama, kui on tekkinud mingisuguseid probleeme. Kontakti sel teemal peab algatama korteriomanik, mitte ühistujuht,” leiab Mändla. “Samas, kui ühistujuht on huvitatud toimivast ühistust ning koostööst korteriomanikega, võiks ikkagi inimestega suhelda ja uurida, mis on juhtunud, kuid makseid ei laeku – äkki inimene pole teadlik mõnest võimalikust sotsiaaltoetusest?” selgitab Mändla.

Mändla soovitab võlglasega vestlust alustada nii, et paluda tal rääkida, mis mureks. “Siis saab juba koos lahendusi otsida – olemas on näiteks sotsiaalprogrammid, millest paljud hädasolijad lihtsalt ei teagi, ” räägib ta. “Mõnikord piisab sellest, et näidata inimesele teed lahenduse poole. Pisikesedki sammud innustavad võlglast juba edasi tegutsema – läheb kuskilt üks laen kinni, see innustab juba edasiseks. Töökoha kaotanud otsivad näiteks uue töö, “ selgitab Mändla.

Urmas Mardi soovitab samuti võlgnikel spetsialistidelt nõu küsida. “Kõige hullem ongi olukord, kus võlgnik hakkab ühistut lihsalt ignoreerima, kuni asjad päris kohtuni jõuavad. Mida väiksem on
võlakoorem, seda tõenäolisem ka selle seljatamine.”

Mardi juhib aga tähelepanu asjaolule, et ühistu majandamiskulude nõuded aeguvad kolme aasta pärast. “Ühistud peavad meeles pidama, et kui hakatakse võlgu sisse nõudma pärast kolme aastast perioodi võlgnevuse tekkimisest, siis ei saagi enam raha võlglaselt nõuda, sest kohustus on aegunud,” hoiatab Mardi.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

20.11.2024 Üüriinvesteeringute finantsanalüüs