Tallinna Vanasadamasse rajatavale kruiisiterminalile pandi täna nurgakivi. Nurgakivi asetasid paika Tallinna Sadama infrastruktuuri divisjoni juht Peeter Nõgu ning AS-i YIT Eesti juhatuse liige Margus Põim.
Tallinna Sadama infrastruktuuri divisjoni juht Peeter Nõgu nentis, et kuigi eriolukorra tõttu on ehitajal tulnud ehitustööde protsesse üle vaadata tagamaks töötajate turvalisus ja ohutus, on siiski suudetud ehitusgraafikust kinni pidada ning saame täna hoonele ka nurgakivi paigaldada. “Aprilli lõpus algama pidanud kruiisihooaeg on edasi lükkunud ja see annab võimaluse ehitajal töödega jõudsalt edasi minna ning peatselt näeme ka terminalihoonet kerkimas.“
YIT Eesti juhatuse liikme Margus Põimi sõnul on kruiisiterminali ehitusel terminalihoone kõik vundamenditaldmikud valatud ja alustatud on hoone karkassi postide paigaldusega. „Promenaadi osas toimub killustikaluse tegemine ning vundamendi ehitus ning maastikuarhitektuursele lahendusele vastavate pinnavormide rajamine.“
Tallinna Sadam sõlmis jaanuarikuus lepingu YIT Eesti ASiga kruiisiterminali ehitamiseks. Lepingu maksumus on 13,7 miljonit eurot. Uue kruiisiterminali valmimine on planeeritud juulikuusse 2021.
Multifunktsionaalne ja keskkonnasõbralik kruiisiterminal ehitatakse Vanasadamasse olemasolevate kruiisikaide vahetusse lähedusse. Mööda mereäärt ja tulevase kruiisiterminali katusetasandilt kuni muuli otsani rajatakse linnarahvale avatud jalutuspromenaad koos rohealadega.
Tulevase kruiisiterminali puhul on lähtutud nii kruiisireisijate kui ka linnakodanike vajadustest. „Eesti suurima mereväravana ning esimese mulje loojana soovime pakkuda meie pealinna külastajatele parimat külastuselamust. Vähemtähtis pole mereääre avamine linnakodanikele ja külastajatele. Usume, et uuest terminalist ja avatud jalutuspromenaadist saab linna üks visiitkaartidest ning armastatud ajaveetmiskoht kohalikele,“ märkis Peeter Nõgu.
Terminali tehniline disain lähtub eelnevalt teostatud uuringust, kus selgitati välja millised energiasäästlikud ja ökoloogiliselt jätkusuutlikud lahendused on sobivad hoone ehituseks Põhjamaa kliimas, mis võimaldaks hoonet kasutada ka väljaspool kruiisihooaega. Uuring teostati Green Cruise Port projekti raames, mida kaasfinantseeris Euroopa Liit Interreg Baltic Sea programmi kaudu.
