Swedbank: Ettevõtete müügitulu paraneb tasapisi

SwedbankKuigi eelmise aasta viimases kvartalis pöördus ettevõtete müügitulu kasvule, vähenes see aasta kokkuvõttes protsendi võrra. Kuna tööjõukulud samal ajal suurenesid, langes ettevõtete kasum juba teist aastat järjest. Ilma tööjõukuludeta vähenesid ettevõtete muud kulud müügituluga umbes samas tempos.

Kui jätta välja 2020. koroonakriisi aasta, on ettevõtete tööjõukulude osakaal müügitulus tõusnud vähemalt viimase 24 aasta kõrgeimale tasemele, samal ajal kui kasumlikkus (ehk kasumi osakaal müügitulus) oli eelmise aasta omast madalaim vaid sügava majanduslanguse ajal 2009. aastal. Samas on kasumlikkuse langus pikaajaline trend.

Eelmise aasta müügitulu langusele aitasid enim kaasa hulgikaubanduse ja energiatootmise müügitulu vähenemine, samas kui info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT ) teenuste kasv oli domineerivalt tugevaima positiivse mõjuga.

Kaks aastat kestnud müügitulu ja kasumi langus on suurendanud ettevõtete pankrottide arvu. Kui eelmisel aastal suurenesid need aastases võrdluses 11%, siis 2023. aastal lausa poole võrra. Nii suureneski aastatel 2023–2024 ettevõtete pankrottide arv Eestis rohkem kui Euroopas Liidus keskmiselt, sh rohkem kui Lätis, Leedus ja Soomes.

Kuigi kahel viimasel aastal ettevõtete müügitulu vähenes, tegi see aastail 2021–2022 kiire hinnakasvu ja siis veel piisava nõudluse toel järsu tõusu. See jättis ettevõtete müügitulu 2024. aastal kolme aasta taguse ajaga võrreldes 19% ja kasumi 7% suuremaks.

Investeeringud kasvus, müügitulu paranemas

2023. aastal aeglustunud investeeringute kasv kogus eelmisel aastal taas veidi hoogu ja suurenes jooksevhindades 5%. Seda kasvu toetasid enim investeeringud ehitistesse ja transpordivahenditesse. Investeeringud ehitistesse suurenesid palju ka 2023. aastal, kuid eelmise aasta investeeringute kasv transpordivahenditesse tuli väga madala võrdlusbaasi pealt, kuna 2023. aastal tegid need suure languse. Kuigi Swedbanki eelmise aasta tööstusuuringu järgi oli ettevõtete põhifookus efektiivsuse parandamine, siis näiteks investeeringud uutesse masinatesse ja seadmetesse ning arvutisüsteemidesse ikkagi vähenesid.

Ettevõtete müügitulu peaks sel aastal tasapisi paranema. Koos müügitulu languse pidurdumise ja kasvule pöördumisega eelmise aasta lõpus, samas kui töötatud tundide arv on juba kaks aastat vähenenud, hakkas eelmise aasta teisel poolel ettevõtete tunnitootlikkus taas suurenema. Kuigi ühe kauba või teenuse ühiku tootmises sisalduva tööjõukulu kasv aeglustub, on vähemalt tööstusettevõtete hinnangul nende konkurentsivõime nii kodumaisel kui ka välisturul halvenenud ja jätkuvalt nõrk. Intressimäärade langus soodustab aga laenamist ja see peaks kasvatama ettevõtete investeeringuid.

Kasumlikkust mõjutab paljuski see, kuidas ettevõtted oma tööjõukulude kasvu kontrollivad. Keskmise palga kasv küll aeglustub sel aastal, kuid aegamööda pingelisemaks muutuv tööturg hoiab seda võrdlemisi tugeva.

Esialgsed andmed võivad muutuda

Ettevõtete kvartali numbrite juures tuleks kindlasti arvestada, et need on esialgsed ja võivad täpsustamisel oluliselt muutuda. Näiteks on viimase kümne aasta keskmisena ettevõtete täpsustatud müügitulu olnud ligi 10% suurem ning kasum kolmandiku ja investeeringud enam kui poole suuremad. Kui see on müügitulu kasvu üsna vähe muutnud, siis ettevõtete kasumi ja investeeringute muutus erineb kvartali- ja täpsustatud aastaarvestuses üsna palju.

MKM-i majanduskommentaar: majutus- ja toitlustusettevõtete müügid kasvavad

MKM-i turisminõuniku Aleksandr Michelsoni sõnul näitavad täna Statistikaameti poolt avaldatud turismimajanduse müügimahtude andmed turismisektori jätkuvalt tugevat kasvu.

Majutusettevõtete teenuste maht kasvas 2024. aasta neljandas kvartalis võrreldes 2023. aasta neljanda kvartaliga 2,1 protsenti. Toitlustuses ulatus kasv 9,1 protsendini. Toiduainete hinnatõus on nendest kasvunumbritest juba maha võetud, mis näitab, et vaatamata üldisele hinnatõusule saavad inimesed lubada siiski väljas söömist.

Sarnane positiivne trend kajastub ka ööbimiste arvus Eesti majutuskohtades. Statistikaameti andmetel ööbisid turistid meie majutusasutuses 2024. aasta neljandas kvartalis 8 protsenti rohkem võrreldes 2023. aasta neljanda kvartaliga. Seejuures on kasv suurem just välisturistide osas, kus ööbimisi oli 11 protsenti rohkem, võrdlusena siseturistide 5 protsendiga. See näitab, et Eesti majutusasutuste tehtud pingutused aastavahetuse ja jõulude aegsete puhkajate meelitamiseks on kandnud vilja.

Mis on aga eriti huvitav, alates koroonapandeemia aegse 2021. aasta teisest kvartalist on kasvanud nii majutuse kui ka toitlustuse teenuste müük igas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga ja seda kokku 14 kvartalit 15-st.

Need selgelt positiivsed trendid kinnitavad, et meie ettevõtjad oskavad pakkuda atraktiivset majutusteenust ja kvaliteetseid toiduelamusi nii turistidele kui ka kohalikele elanikele ning Eesti kui reisisihtkoht on jätkuvalt populaarne.

Swedbank: Eluaseme taskukohasuse analüüs: Korterite kättesaadavus jätkab tänavu paranemist

SwedbankVaatamata majapidamiste äärmiselt nõrgale kindlustundele tuleviku suhtes, elavnes Tallinna korteriturg eelmise aasta lõpus märgatavalt. Aktiivsus paranes aasta lõpus tänu langevatele intressimääradele ning seni edasilükatud ostuotsustele.

Peamiselt suurenes tehingute arv aga järelturu korteritega, kuna võrreldes uusarendustega on need madalama hinnatasemega. Eelmise aasta viimases kvartalis suurenes tehingute arv järelturul üle viimase kümne aasta keskmise taseme. Ka jaanuaris oli järelturg väga aktiivne. Broneeringuid uusarendustes oli mullu viimases kvartalis küll rohkem võrreldes paari eelneva aasta madalseisuga, kuid nende arv oli veel endiselt üsna tagasihoidlik. Näiteks aastatel 2016–2019 tehti keskmiselt 750 broneeringut kvartalis, siis 2024. aasta neljandas kvartalis oli 426 broneeringut.

Uusarenduste broneeringute suurenemist toetasid müüki tulnud uued projektid. Kuigi korterite taskukohasus paraneb intressimäärade languse toel, on uusarenduste kõrge hind muutnud need kättesaadavamaks suurema sissetulekuga majapidamistele. Seetõttu võtab nõudluse laialdasem paranemine rohkem aega.

Keskmise palga ostjõud korteriturul on paranenud

Kuigi palkade statistika viimase kvartali kohta ei ole veel avaldatud, ületas Swedbanki hinnangul eelmise aasta enam kui 7% netopalga kasv Tallinnas korterite hinnakasvu. Maa-ameti statistika näitab, et järelturu korterite hinnad kerkisid eelmisel aastal 3%. Uusarenduste keskmine hind oli arendajate kodulehe statistika järgi eelmisel aastal aastatagusest 4,5% kõrgem, kuid tõenäoliselt pakkusid arendajad endiselt mõningaid allahindlusi või tasuta lisahüvesid.

Uusarenduste ja järelturu korterite hinnavahe on viimastel aastatel suurenenud. Aasta lõpus olid uusarendused järelturu korteritest keskmiselt 44% kallimad. Osaliselt saab seda selgitada eksklusiivsemate ja kõrgema hinnaklassi korterite suurema osakaaluga müügipakkumiste arvus, kuna kõrged intressimäärad on muutnud uusarendused paljude jaoks kättesaamatuks. Teisalt sunnivad ka maksutõusud uusarenduste hinnataset hoidma, kuigi nõudlus on tagasihoidlik.

Langevad intressimäärad on toetanud korterite kättesaadavust

Langevate intressimäärade ja tugeva palgakasvu toel paranes eelmisel aastal korterite kättesaadavus. Aasta viimases kvartalis sai Tallinnas elav pere keskmiselt* lubada endale järelturul kuni 67-ruutmeetrise korteri. Viimati oli taskukohasus sellest parem 2022. aasta kolmandas kvartalis.

Maa-ameti tehingustatistika põhjal sai pere keskmiselt endale neljandas kvartalis lubada uusarenduses kuni 43-ruutmeetrise korteri. Viimati oli uusarenduses taskukohasus sellest parem 2023. aasta esimeses kvartalis.

Tänavune väljavaade on helgem

Swedbanki prognoosi järgi jätkab Euroopa Keskpank tänavu intressimäärade langetamist, millega jõuab hoiustamise püsivõimaluse intressimäär septembriks 1,75 protsendile. Koos keskpanga intressimääraga liigub allapoole ka laenulepingute aluseks olev euribor.

Majanduse elavnemine peaks sel aastal rohkem positiivseid uudiseid tooma. Tööturg on majanduse langusaastatele üldiselt hästi vastu pidanud. Töötus on küll tõusnud, kuid mõõdukalt. Töötuse määr peaks tänavu tasapisi vähenema ning tööhõivemäär püsib kõrge. Kuigi maksumuudatused vähendavad tänavu keskmise palgasaaja ostujõudu, on intressimäärade langetamisel korterite taskukohasusele suurem positiivne mõju. Seetõttu prognoosime tänavu korterite kättesaadavuse mõningast paranemist, mis peaks omakorda ka nõudlust toetama.

* Swedbanki Balti eluaseme taskukohasuse arvutuse aluseks on leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5-kordse keskmise netopalgaga ja kes soovib osta 55-ruutmeetrist korterit. Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 30 aasta pikkuse ja 15% suuruse omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30% leibkonna netopalgast.

Tartu: Siuru detailplaneeringu avalik arutelu toimub 6. märtsil

6. märtsil kell 17.30 toimub Tartu Linnaraamatukogu saalis avalik arutelu, kus linnavalitsus tutvustab Uueturu tn 1 krundi ja lähiala detailplaneeringu avaliku väljapaneku jooksul esitatud arvamusi ja linnavalitsuse seisukohti.

Kultuurikeskuse Siuru ehitamiseks vajaliku Uueturu tn 1 krundi ja lähiala detailplaneeringu avalik väljapanek toimus 3. jaanuarist 3. veebruarini 2025, mil kõigil huvilistel oli võimalik tutvuda planeeringuga ja teha ettepanekuid selle täiendamiseks.

Kokku esitas 36 isikut sadakond erinevat ettepanekut, mis puudutasid kultuurikeskuse asukohta, kõrghaljastuse säilimist, ehitusmahtu, liikluskorraldust, haljastuslahendusi, mänguväljakut, Emajõe-äärset lahendust jm.

Avalikul arutelul tutvustab linnavalitsus avaliku väljapaneku ajal esitatud arvamusi ja linnavalitsuse vastuseid neile.

Arutelu saab jälgida ka veebiülekandena Tartu linna kodulehel või Facebookis.

Uueturu 1 krundi ja lähiala detailplaneeringu eesmärk on anda ehitusõigus kultuurikeskuse Siuru rajamiseks ning kujundada Uueturu, Küüni ja Poe tänava ning Emajõega piirnev planeeringuala kvaliteetseks ja inimsõbralikuks avalikuks ruumiks.

Rohkem infot Siuru detailplaneeringu kohta: www.tartu.ee/siuru#detailplaneering

Statistikaamet: Jaekaubandusettevõtete müügimaht kasvas jaanuaris 3%

StatistikaametStatistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu jaanuaris 804 miljonit eurot. Võrreldes 2024. aasta sama kuuga suurenes müügimaht 3%.

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak tõi välja, et detsembris suurenes jaekaubandusettevõtete müügimaht eelmise aasta sama ajaga võrreldes 1%, jaanuaris aga kasvas veelgi. „Müügimahu suurenemist mõjutasid jaanuaris enim tööstuskaupade kauplused, kus müügimaht kasvas 2024. aasta sama kuuga võrreldes 6%,“ sõnas Pihlak.

Tööstuskaupade kauplustest suurenes müügimaht kõige rohkem ehk 15% posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes. Müügimaht kasvas veel 11% muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude, mänguasjade ja muuga, 10% kasutatud asjade kauplustes ja väljaspool kauplusi ehk kioskites, turgudel ning otsemüügil ning 6% apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes. Samuti suurenes müügimaht 4% majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes ning 1% tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes. Müügimaht aga vähenes 9% muudes spetsialiseerimata tööstuskaupade kauplustes (nn kaubamajad).

Mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimaht kasvas jaanuaris 2024. aasta sama ajaga võrreldes 2%, toidukaupade kaupluste müügimaht jäi aga samale tasemele.

2024. aasta detsembriga võrreldes vähenes jaekaubandusettevõtete müügimaht 2025. aasta jaanuaris 21%. Tegemist oli tavapärase kahanemisega, mis järgneb jõulude ja aastavahetuse suurmüükidele. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal vähenes müügimaht eelmise kuuga võrreldes 1%.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu mahuindeks ja selle trend, jaanuar 2015 – jaanuar 2025 (2021 = 100)

Jaekaubandusettevõtete müügitulu mahuindeks ja selle trend, jaanuar 2015 – jaanuar 2025 (2021 = 100)

Müügitulu mahuindeks – indeks, mis iseloomustab kaupade müügi mahu muutust püsivhindades võrreldes mingi eelmise perioodi müügiga. Indeksi arvutamisel on kasutatud kaupade hinnaindekseid.

Statistika aluseks on maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikatööd „Kaubandusettevõtete kuu majandusnäitajad“ teeb statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel. Andmed avaldatakse ettevõtte põhitegevusala järgi.

Statistikaamet: Tootjahinnaindeks jäi jaanuaris võrreldes eelmise aastaga samale tasemele

StatistikaametTööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2025. aasta jaanuaris võrreldes 2024. aasta detsembriga 0,9%. Võrreldes eelmise aasta jaanuariga jäi indeks samale tasemele.

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuht Eveli Šokman selgitas, et tootjahinnaindeksit mõjutas võrreldes 2024. aasta jaanuariga enim hinnatõus puidutöötlemises ja puittoodete tootmises, masinate ja seadmete remondis ning mäetööstuses. „Vastupidist mõju avaldas elektri- ja soojusenergiaga varustamise, paberi ja pabertoodete ning metalltoodete tootmise hinnalangus. Töötleva tööstuse tegevusalades kokku oli hinnatõus 2,4%, sealhulgas toiduainete tootmises 0,8%,“ lisas Šokman.

Võrreldes 2024. aasta detsembriga mõjutas jaanuaris tootjahinnaindeksit eelkõige hinnatõus elektri- ja soojusenergiaga varustamises, masinate ja seadmete remondis ning kütteõlide tootmises. Veel mõjutas indeksit metalltoodete ja elektroonikaseadmete ning paberi ja pabertoodete tootmise hinnalangus.

Ekspordihinnaindeks kasvas jaanuaris võrreldes detsembriga 0,8%. Kõige rohkem tõusid hinnad naftasaadustel, mäetööstuses ja rõivastel. Enim langesid paberi ja pabertoodete ning elektrienergia hinnad. Võrreldes 2024. aasta jaanuariga kasvas ekspordihinnaindeks 1,3%.

Impordihinnaindeks suurenes jaanuaris võrreldes detsembriga 1,2%. Enim tõusid hinnad põllumajandussaadustel, elektrienergial ja naftasaadustel. Kõige rohkem langesid hinnad rõivastel, ehitusmaterjalidel ning jalanõudel ja nahktoodetel. Võrreldes 2024. aasta jaanuariga jäi impordihinnaindeks samale tasemele.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, ekspordi- ja impordihinnaindeks (2010 = 100)

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi ning ekspordi- ja impordihinnaindeksi andmeid kogub ning analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

EfTEN Real Estate Fund AS 2024. aasta auditeeritud majandusaasta aruanne

EftenEfTEN Real Estate Fund AS-i nõukogu kiitis heaks fondi 2024. aasta auditeeritud majandusaasta aruande ja esitab selle kinnitamiseks aktsionäride üldkoosolekule. Auditeeritud aruandes ei ole fondi finantstulemused võrreldes 03.02.2025 avaldatud esialgsete majandustulemustega muutunud.

EfTEN Real Estate Fund AS-i konsolideeritud 2024. aasta müügitulu oli 32,238 miljonit eurot, kasvades eelmise aastaga võrreldes 421 tuhande euro võrra (1%). Kontserni puhaskasum oli 2024. aastal 13,564 miljonit eurot (2023: 1,0 miljonit eurot). EfTEN Real Estate Fund AS-i juhatus teeb fondi nõukogule ja üldkoosolekule ettepaneku maksta (neto)dividende 1,11 eurot aktsia kohta.

Fondi konsolideeritud aastaaruanne 2024 on lisatud teatele ja tehakse kättesaadavaks fondi veebilehel https://eref.ee/investorile/aruanded-ja-faktilehed-2/

Pro Kapitali nõukogu kinnitas 2024. a IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud vahearuande (auditeerimata)

Pro KapitalKinnisvaraarendus

2024. aastal jätkasime Kalaranna Kvartali arenduse viimase etapi ehitust ja müüki. See etapp hõlmab nelja kortermaja, kus on kokku 146 korterit ja neli äripinda, millest 55% on kaetud ostu-müügi eellepingutega. Ehituseelarves õnnestus saavutada märkimisväärne kokkuhoid, mis näitab, et otsus tegeleda ehituse juhtimisega majasiseselt, on osutunud õigeks sammuks.

2024. aastal toimus ehitusturu stabiliseerumine, eelkõige ehitusmaterjalide maksumuse osas, kuid peatöövõtjate turg püsib endiselt ebastabiilsena.

Kristiine Citys tegeleme aktiivselt kolme erineva projekti projekteerimise ning ehituslubade taotlemisega Tallinna Linnaplaneerimise Ametilt:

  • „Dunte“ – ootame ehitusloa väljastamist
  • Sammu 2/4 / Sõjakooli 15 – esitasime ehitusloa taotluse 2024. aasta detsembris
  • Marsi 1 / Sõjakooli 13 – esitasime ehitusloa taotluse 2025. aasta veebruaris.

Ülaltoodud projektid lisavad Kristiine City väljakujunenud elupiirkonda ca 33 000 ruutmeetrit ehitusalust pinda, millele on planeeritud ligikaudu 320 korterit, neist 95% elamupinnad ja 5% äripinnad.

2024. aastal jätkame Kristiine City’s oma uue projekti, Uus-Kindrali (valge maja) ehitustegevust, kus on 91 korterit. 2024. aasta lõpuks oleme saavutanud hoone täiskõrguse ning 50% korteritest on kaetud ostu-müügi eellepingutega. Hoone lõplik valmimine on planeeritud 2025. aasta novembrisse.

Lisaks on juhtkond otsustanud alustada Kristiine Citys järgmise 7-korruselise, 90 korteriga hoone ehitust, mis asub valge maja kõrval. Kaevetöödega plaanime alustada 2025. aasta märtsis-aprillis, eelmüük algas 2025. aasta veebruaris.

Riias on River Breeze Residence’i müük lõppenud. 2024. aasta jooksul müüdi edukalt viimased saadaval olnud korterid ning müümata on veel vaid kaks parkimiskohta. 2024. aasta lõpus andis Grupi juhtkond Pro Kapital Latviale ülesande uurida võimalusi Kliversala arenduse järgmise etapi, Blue Marine, käivitamiseks. Tegemist on 101 korteriga elamuarendusega. Sobivate tingimuste korral on ehituse algus planeeritud 2025. aasta esimesse poolaastasse. Projektil on olemas ehitusluba.

Vilniuses on valminud viis maja 115 korteriga Šaltiniu Namai Attico arenduses. Käesoleva aruande koostamise hetkeks on müümata vaid üks korter, millele on sõlmitud eelleping ning mille müük peaks realiseeruma 2025. aasta aprillis. 2024. aastal jätkasime Šaltinių Namai Attico viimase etapi – 43 linnavilla ja ärihoone – ehitusega.

Meie kõige hiljutisem investeering Naugarduko tänaval hõlmab ajaloolise, mäe serval asuva endise koolihoone ümberprojekteerimist tippklassi eluhooneks, kuhu on planeeritud ligikaudu 50 luksuslikku korterit vaadetega Vilniuse vanalinnale. Selleks viidi läbi arhitektuurikonkurss, mille võitnud arhitektuuribüroo on linnaga ehitusloa taotlemise protsessis. Vastavalt loa väljastamisele plaanime renoveerimistöödega alustada 2025. aastal.

Hotellindus

Hotellisektor on taas hoo sisse saanud ning nõudlus on endiselt märgatavas tõusus. 2024. aastal saavutas hotell, sarnaselt 2023. aastale, suurepärased tulemused ja ületas eelarves seatud ootusi.

Muud projektid

Grupil on enamusosalus ettevõttes Preatoni Nuda Proprietà ning selle tütarettevõttes, Preatoni Intermediazioni Immobiliari, mis jätkavad oma positsiooni tugevdamist Itaalia kinnisvaraturul. Ettevõtted on spetsialiseerunud kinnisvara omandamisele, müügile ja vahendamisele, kus ostja saab omandiõiguse, kuid müüja säilitab eluajaks kasutusõiguse, mille tõttu vara müügihind on diskonteeritud.

2024. aastal mõjutas intressimäärade tõus investorite huvi kinnisvara vastu, aeglustades turgu veebruarist septembrini. Finantsinstrumendid muutusid eelistatud investeerimisvahendiks, mis ajutiselt pärssis nõudlust kinnisvaraturul. Oktoobriks, kui intressimäärad hakkasid langema, hakkas taastuma ka kindlustunne sealses kinnisvarasektoris. Turu täielikku normaliseerumist oodatakse 2025. aasta lõpuks.

Vaatamata 2024. aasta väljakutsetele suundub Preatoni Nuda Proprietà 2025. aastasse kindlalt positsioonilt.

Muud teemad

Grupp peab oluliseks ka välja tuua, et SA PREATONI Group, kellele kuulub 49,62% Pro Kapitali aktsiatest, on teatanud oma aktsiate noteerimisest Pariisi börsil, Euronext Access+ segmendis. SA PREATONI Groupi aktsiate (ISIN: FR001400WXE7) esimene kauplemispäev oli 12. veebruaril 2025.

SA PREATONI Group on rahvusvaheline ettevõte, mis on spetsialiseerunud hotellikinnisvara omamisele, majutusteenuste osutamisele ning elamu- ja ärikinnisvara arendamisele.

Kokkuvõte

Pandeemiast ning sõja algusest tingitud tormilised aastad muutsid kindlasti kõigi Balti riikide majandusmaastikku. Suurenenud avaliku sektori kulutused (eriti kaitsekulutused) on toonud kaasa muudatusi maksusüsteemis, mis on sundinud erinevaid majandussektoreid kohanema, tõhustama oma tegevust ja otsima uusi turge. Siiski on vastupidavus rasketele aegadele loonud uue stabiilse kasvuplatvormi. Kinnisvarasektoris täheldati 2024. aasta neljandas kvartalis aktiivsuse kasvu ning turul valitseb üldine arvamus, et halvim on nüüd möödas. 2025. aasta plaanide koostamisel valdab meid mõõdukas optimism. Laenuturul toimuvad arengud toetavad ka meie ostjaid ning tunneme, et nende kindlustunne ostuotsuste tegemisel on tõusuteel.

Edoardo Preatoni
Ettevõtte juht

Peamised finantsnäitajad

Grupi kogukäive 2024. aasta jooksul oli 18,2 miljonit eurot võrrelduna 23,0 miljoni euroga 2023. aastal. 2024. aasta neljanda kvartali kogukäive oli 7,6 miljonit eurot võrrelduna 3,1 miljoni euroga 2023. aasta neljandas kvartalis.

Grupi käive kinnisvara müügist sõltub elamuarenduste valmimise ajast, kuna müügitulu kajastatakse hetkel, kui sõlmitakse notariaalne müügileping ja ruumid antakse ostjale üle. Seetõttu sõltub kinnisvara müügist saadav müügitulu ehitustsüklist ning elamuarenduste valmimise ajast.

Tulu kinnisvara müügist on võrreldes eelmise aastaga vähenenud, kuna enamik meie valminud kinnisvaraprojektide korteritest oli 2023. aasta lõpuks müüdud. 2024. aastal jätkus allesjäänud varade müük Kliversalas, Riias ja Šaltinių Namai elamukvartalis, Vilniuses. 2024. aasta detsembris alustasime Tallinnas Kalaranna Kvartali viimase etapi esimeste korterite üleandmist, samal ajal kui suurem osa kortereid valmib ja antakse klientidele üle 2025. aasta esimeses kvartalis.

2024. aasta kaheteistkümne kuu brutokasum vähenes 23% võrra ja moodustas 5,4 miljonit eurot võrrelduna 7,0 miljoni euroga 2023. aastal. Neljanda kvartali brutokasum oli 2,6 miljonit eurot võrrelduna 1,0 miljoni euroga 2023. aastal.

2024. aasta kaheteistkümne kuu ärikasum moodustas 123 tuhat eurot, võrrelduna 2023. aasta kaheteistkümne kuu 3,0 miljoni euro suuruse ärikasumiga. Neljanda kvartali ärikasum oli 1,9 miljonit eurot võrrelduna 1,3 miljoni euro ärikasumiga 2023. aastal.

2024. aasta kaheteistkümne kuu puhaskahjum oli 2,8 miljonit eurot võrrelduna 0,9 miljoni euro puhaskahjumiga võrdlusperioodil. Neljanda kvartali puhaskasum oli 1,3 miljonit eurot võrrelduna 125 tuhande euro puhaskasumiga 2023. aastal.

Rahavood põhitegevusest olid 2024. aastal negatiivsed 10,2 miljonit eurot võrreldes 9,1 miljoni euroga, mis teeniti samal perioodil 2023. aastal. Neljandas kvartalis olid rahavood negatiivsed 219 tuhat eurot võrreldes 440 tuhande euroga, mis kasutati 2023. aasta neljandas kvartalis.

Aktsia puhasväärtus oli 31. detsembri 2024 seisuga 0,92 eurot võrreldes 0,96 euroga

31. detsembril 2023.

Peamised tulemusnäitajad

2024
12 kuud
2023
12 kuud
2024
IV kvartal
2023
IV kvartal
Käive (tuhat eurot) 18 158 23 021 7 554 3 052
Brutokasum (tuhat eurot) 5 423 7 028 2 567 1 028
Brutokasum, % 30% 31% 34% 34%
Ärikasum / -kahjum (tuhat eurot) 123 2 963 1 853 1 296
Ärikasum / -kahjum, % 1% 13% 25% 42%
Puhaskasum / -kahjum (tuhat eurot) -2 804 -900 1 257 125
Puhaskasum / -kahjum, % -15% -4% 17% 4%
Kasum / -kahjum aktsia kohta (eurot) -0,05 -0,02 0,02 0,00
  31.12.2024 31.12.2023
Varad kokku (tuhat eurot) 118 758 107 237
Kohustused kokku (tuhat eurot) 66 466 52 814
Omakapital kokku (tuhat eurot) 52 292 54 423
Võla / omakapitali suhe * 1,27 0,97
Varade tootlus, % ** -2,5% -0,08%
Omakapitali tootlus, % *** -5,3% -1,5%
Aktsia puhasväärtus, eurot **** 0,92 0,96

*võla / omakapitali suhe = kohustused kokku / omakapital kokku
**varade tootlus = puhaskasum v kahjum / varad kokku (keskmine)
*** omakapitali tootlus = puhaskasum v kahjum / omakapital kokku (keskmine)
**** aktsia puhasväärtus = omakapital kokku / aktsiate arv

KONSOLIDEERITUD FINANTSARUANDED

Konsolideeritud finantsseisundi vahearuanne

tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023
VARAD
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid 4 344 17 065
Lühiajalised nõuded 822 1 411
Ettemakstud kulud 422 268
Varud 56 951 35 563
Käibevara kokku 62 539 54 307
Põhivara
Pikaajalised nõuded 317 2 010
Materiaalne põhivara 7 595 7 763
Kasutusõigusega vara 513 365
Kinnisvarainvesteeringud 44 210 40 361
Firmaväärtus 863 0
Immateriaalne põhivara 2 721 96
Põhivara kokku 56 219 50 595
Müügiootel varad 0 2 335
Kokku müügiootel varad 0 2 335
VARAD KOKKU 118 758 107 237
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Lühiajalised kohustused
Lühiajalised võlakohustused 15 427 30 141
Ostjate ettemaksed 9 618 3 657
Lühiajalised võlad tarnijatele 6 685 4 911
Maksukohustused 833 161
Lühiajalised eraldised 24 11
Lühiajalised kohustused kokku 32 587 38 881
Pikaajalised kohustused
Pikaajalised võlakohustused 31 660 12 695
Muud pikaaajalised võlakohustused 6 0
Edasilükkunud tulumaksukohustus 2 031 1 130
Pikaajalised eraldised 182 108
Pikaajalised kohustused kokku 33 879 13 933
KOHUSTUSED KOKKU 66 466 52 814
Omakapital
Aktsiakapital nimiväärtuses 11 338 11 338
Ülekurss 5 661 5 661
Kohustuslik reservkapital 1 134 1 134
Ümberhindluse reserv 1 977 2 092
Eelmiste perioodide jaotamata kasum 31 594 34 198
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku 51 704 54 423
Mittekontrolliv osalus 588 0
OMAKAPITAL KOKKU 52 292 54 423
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 118 758 107 237

Konsolideeritud kasumi- ja koondkasumi vahearuanne

tuhandetes eurodes 2024
12 kuud
2023
12 kuud
2024
IV kvartal
2023
III kvartal
JÄTKUVAD TEGEVUSVALDKONNAD
Äritulud
Müügitulu 18 158 23 021 7 554 3 052
Müüdud toodete ja teenuste kulu -12 735 -15 993 -4 987 -2 024
Brutokasum 5 423 7 028 2 567 1 028
Turustuskulud -1 136 -705 -363 -219
Üldhalduskulud -5 293 -5 440 -1 474 -1 580
Muud äritulud 1 186 2 099 1 152 2 103
Muud ärikulud -57 -19 -29 -36
Ärikasum 123 2 963 1 853 1 296
Finantstulud 123 254 25 80
Finantskulud -3 205 -4 115 -794 -1 257
Kasum enne tulumaksu -2 959 -898 1 084 119
Tulumaks 155 -2 173 6
Perioodi puhaskasum/-kahjum -2 804 -900 1 257 125
Aruandeperioodi puhaskasumi jaotus:
Emaettevõtte omanikele kuuluv osa -2 604 -900 1 406 125
Mittekontrolliv osalus -200 0 -149 0
Muu koondkasum
Muudatused ümberhindluse reservis -115 0 -115 0
Aruandeperioodi koondkasum/-kahjum kokku -2 919 -900 1 142 125
Aruandeperioodi koondkasumi jaotus:
Emaetteõtte osanikele kuuluv osa -2 719 -900 1 291 125
Mittekontrolliv osalus -200 0 -149 0
Perioodi kasum/ kahjum aktsia kohta (euro) -0,05 -0,02 0,02 0,00

 

Nordecon: Ehituslepingu sõlmimine – Rail Baltica põhitrassi Selja-Tootsi lõik

NordeconAS Nordecon kontserni ettevõte Tariston AS ja OÜ Rail Baltic Estonia sõlmisid ehituse töövõtulepingu Rail Baltica Pärnumaa põhitrassi raudteetaristu I etapi ehitustöödeks lõigul Selja-Tootsi.

Tööde käigus rajatakse kokku 14,5 kilomeetrit raudtee muldkeha ning kuus rajatist, sealhulgas kolm ökodukti, kaks viadukti ning kergliiklusteetunnel. Mullatööde maht kogu lõigul on ca 2,5 miljonit kuupmeetrit. Lepingu maht on 62,3 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks ning tööd kestavad kuni 2028. aasta lõpuni.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2024. aasta auditeerimata konsolideeritud müügitulu oli 224 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd 435 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.

EfTEN Real Estate Fund AS 2024 Audited Annual Report

EftenThe Supervisory Board of EfTEN Real Estate Fund AS has approved the fund’s audited annual report for 2024 and will submit it for approval at the General Meeting of Shareholders. The audited report does not differ from the fund’s financial results compared to the preliminary financial results published on February 3, 2025.

The consolidated sales income of EfTEN Real Estate Fund AS for 2024 was 32.238 million euros, an increase of 421 thousand euros (1%) compared to the previous year. The Group’s net profit for 2024 amounted to 13.564 million euros (2023: 1.0 million euros). The Management Board of EfTEN Real Estate Fund AS proposes to the Supervisory Board and the General Meeting of Shareholders to distribute (net) dividends of 1.11 euros per share.

The fund’s consolidated annual report for 2024 is attached to this announcement and will be made available on the fund’s website: https://eref.ee/investorile/aruanded-ja-faktilehed-2/.

Pro Kapital Council approved Consolidated Interim Report for IV Quarter and 12 Months of 2024 (Unaudited)

Pro KapitalReal Estate Development

In 2024, we achieved substantial completion of the final stage of our Kalaranna development (4 buildings, 146 units) and a slightly over 55% sellout of the inventory. On the construction budget we managed to achieve significant savings, proving that the decision on taking on the construction management in-house was the right step. The construction market definitely stabilized during 2024 (especially the cost of materials) but the general contractors’ market is still on shaky grounds.

In Kristiine City, we are actively engaged in the design and building permit application process for three different projects submitted to the Tallinn City Planning Department:

  • “Dunte” – awaiting the issuance of the building permit
  • Sammu 2/4 / Sõjakooli 15 – building permit application was submitted in December 2024
  • Marsi 1 / Sõjakooli 13 – building permit application was submitted in February 2025

All the above listed projects will add ca 33.000 sqm of GBA with ca 320 units of predominantly residential function (95% residential/5% commercial) to our portfolio in a well-established neighbourhood in Kristiine City.

In 2024 we continued the construction of our Uus-Kindrali project (White building) in Kristiine City (91 residential units). By the end of 2024 we had reached the full height of the building. We achieved nearly a 50% sellout during the first stage of construction. The final completion is expected in November 2025.

Further to the above, the management has decided to start the construction of another 7-story residential building with 90 units, located next to the White Building in Kristiine City. We plan to start excavation work in March–April 2025, with presales having begun in February 2025.

In Riga, the sales River Breeze Residence have finished. The team successfully sold all the remaining inventory during 2024 , with only two parking spots left. At the end of 2024, Group’s management tasked Pro Kapital Latvia with exploring the possibility of launching another stage in our Kliversala project called Blue Marine. It is a residential development of 101 units. If suitable conditions are met, construction is planned to start in the first half of 2025. The development already has a building permit.

In Vilnius we have completed five residential buildings in Šaltinių Namai Attico project with 115 apartments in 2019. Today all the remaining inventory is sold (1 last unit is committed to but expected to close in April 2025). During 2024 we continued the construction of the final stage of Šaltinių Namai Attico with city villas and a commercial building.

Our latest investment on Naugarduko Street in Vilnius involves transforming a former school into a high-end residential complex. Located on a hill with breathtaking views of Vilnius’ Old Town, the development will feature approximately 50 luxury apartments. An architectural competition was carried out for the purpose, and the winning studio has been in the process of designing and carrying out the building permit process with the city. Subject to the issuance of the permit, we plan to start renovation works in 2025.

Hotel operations

The hotel sector has regained momentum, and there is still a notable surge in demand. In 2024, just like in 2023, the hotel achieved excellent results, outperforming the budget.

Other operations

The Group holds a majority stake in Preatoni Nuda Proprietà and its subsidiary, Preatoni Intermediazioni Immobiliari, which continue to strengthen their position in the Italian real estate market, specializing in the acquisition, sale, and brokerage of bare ownership properties.

In 2024, rising interest rates led investors to shift away from real estate, causing a market slowdown from February to September. Financial instruments became the preferred choice, temporarily dampening property investments.

However, by October, as interest rates began to decline, confidence in the real estate sector started to recover. A full market normalization is expected by late 2025. Despite the challenges of 2024, Preatoni Nuda Proprietà enters 2025 on solid footing.

Other matters

Group considers it important to highlight that SA PREATONI Group, which owns 49,62% of Pro Kapital shares, has announced the listing of its shares on the Euronext Access+ Paris segment through a technical admission. The first trading day for PREATONI Group shares (ISIN: FR001400WXE7) was 12 February 2025.

SA PREATONI Group is an international company specializing in the ownership and operation of hospitality assets, as well as residential and commercial real estate development.

Conclusion

The turbulent prior years, due to the pandemic and the start of the war, definitely changed the economic landscape of all the Baltic countries. The increased public spending (especially on defence) has resulted in changes to the taxation system which has forced the industries to adapt, become more efficient, find new markets. It is fair to say, however, that the resilience in weathering the difficult times has resulted in a new stable platform for growth. The real estate industry definitely saw a slight bounce-back in Q4, 2024 and it is a general belief in the market that the worst is now past us. In making our planning for 2025, we are exercising modest optimism. The developments in the lending market are also supporting our buyers and we feel their confidence is making purchase decisions is on the rise.

Edoardo Preatoni
CEO

Key financials

The total revenue of the Group in 2024 was 18.2 million euros compared to 23.0 million euros in 2023. The total revenue of the fourth quarter was 7.6 million euros compared to 3.1 million euros in 2023.

The real estate sales revenues are recorded at the point of time when legal title is transferred to the buyer. Therefore, the revenues from sales of real estate depend on the construction cycle and the completion of the residential developments.

Revenue from sale of real estate has decreased compared to the previous year, as most apartments in our completed real estate projects had been sold by the end of 2023. In 2024, sales of the remaining inventory continued in Kliversala, Riga and in Šaltinių Namai, Vilnius. In December 2024 we started handing over the first apartments from the final stage of Kalaranna District, Tallinn, while the majority will be ready for the customers in the first quarter of 2025.

The gross profit of twelve months of 2024 has decreased by 23% amounting to 5.4 million euros compared to 7.0 million euros in 2023. The gross profit of the fourth quarter was 2.6 million euros compared to 1.0 million euros in 2023.

The operating result in the twelve months was 123 thousand euros profit comparing to 3.0 million euros profit during the same period in 2023. The operating result of the fourth quarter was 1.9 million euros profit compared to 1.3 million euros profit in the fourth quarter of 2023.

The net result for the twelve months of 2024 was 2.8 million euros loss, comparing to 0.9 million euros loss in the reference period. The net result of the fourth quarter was 1.3 million euros profit compared to 125 thousand euros profit in the same period of 2023.

Cash used in operating activities during 2024 was 10.2 million euros comparing to 9.1 million euros generated during the same period in 2023. Cash used in operating activities during fourth quarter was 219 thousand euros compared to 440 thousand euros used in the fourth quarter of 2023.

Net assets per share on 31 December 2024 totalled to 0.92 euros compared to 0.96 euros on 31 December 2023.

Key performance indicators

2024 12M 2023 12M 2024 Q4 2023 Q4
Revenue, th EUR 18 158 23 021 7 554 3 052
Gross profit, th EUR 5 423 7 028 2 567 1 028
Gross profit, % 30% 31% 34% 34%
Operating result, th EUR 123 2 963 1 853 1 296
Operating result, % 1% 13% 25% 42%
Net result, th EUR -2 804 -900 1 257 125
Net result, % -15% -4% 17% 4%
Earnings per share, EUR -0.05 -0.02 0.02 0.00
  31.12.2024 31.12.2023
Total Assets, th EUR 118 758 107 237
Total Liabilities, th EUR 66 466 52 814
Total Equity, th EUR 52 292 54 423
Debt / Equity * 1.27 0.97
Return on Assets, % ** -2.5% -0.08%
Return on Equity, % *** -5.3% -1.5%
Net asset value per share, EUR **** 0.92 0.96

*debt / equity = total debt / total equity
**return on assets = net profit/loss / total average assets
***return on equity = net profit/loss / total average equity

****net asset value per share = net equity / number of shares

CONSOLIDATED FINANCIAL STATEMENTS

Consolidated interim statement of financial position

in thousands of euros 31.12.2024 31.12.2023
ASSETS
Current assets
Cash and cash equivalents 4 344 17 065
Current receivables 822 1 411
Prepaid expenses 422 268
Inventories 56 951 35 563
Total current assets 62 539 54 307
Non-current assets
Non-current receivables 317 2 010
Property, plant and equipment 7 595 7 763
Right-of-use assets 513 365
Investment property 44 210 40 361
Goodwill 863 0
Intangible assets 2 721 96
Total non-current assets 56 219 50 595
Assets held for sale 0 2 335
Total assets held for sale 0 2 335
TOTAL ASSETS 118 758 107 237
LIABILITIES AND EQUITY
Current liabilities
Current debt 15 427 30 141
Customer advances 9 618 3 657
Trade and other payables 6 685 4 911
Tax liabilities 833 161
Short-term provisions 24 11
Total current liabilities 32 587 38 881
Non-current liabilities
Long-term debt 31 660 12 695
Other long term liabilities 6 0
Deferred income tax liabilities 2 031 1 130
Long-term provisions 182 108
Total non-current liabilities 33 879 13 933
TOTAL LIABILITIES 66 466 52 814
Equity attributable to owners of the Company
Share capital in nominal value 11 338 11 338
Share premium 5 661 5 661
Statutory reserve 1 134 1 134
Revaluation reserve 1 977 2 092
Retained earnings 31 594 34 198
Total equity attributable to the owners of the Company 51 704 54 423
Non-controlling interest 588 0
TOTAL EQUITY 52 292 54 423
TOTAL LIABILITIES AND EQUITY 118 758 107 237

Consolidated interim statements of comprehensive income

in thousands of euros 2024 12M 2023 12M 2024 Q4 2023 Q4
CONTINUING OPERATIONS
Operating income
Revenue 18 158 23 021 7 554 3 052
Cost of goods sold -12 735 -15 993 -4 987 -2 024
Gross profit 5 423 7 028 2 567 1 028
Marketing expenses -1 136 -705 -363 -219
Administrative expenses -5 293 -5 440 -1 474 -1 580
Other income 1 186 2 099 1 152 2 103
Other expenses -57 -19 -29 -36
Operating profit/ loss 123 2 963 1 853 1 296
Financial income 123 254 25 80
Financial expense -3 205 -4 115 -794 -1 257
Profit / loss before income tax -2 959 -898 1 084 119
Income tax 155 -2 173 6
Net profit / loss for the period -2 804 -900 1 257 125
Attributable to:
Equity holders of the parent -2 604 -900 -1 406 125
Non-controlling interests -200 0 -149 0
Other comprehensive income net of income tax:
Net change in asset revaluation reserve -115 0 -115 0
Total comprehensive income / loss for the year -2 919 -900 1 142 125
Attributable to:
Equity holders of the parent -2 719 -900 1 291 125
Non-controlling interests -200 0 -149 0
Earnings per share for the period € -0.05 -0.02 0.02 0.00

 

Koolitus “Kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada?” toimub 11.03.2025

Koolitus “Kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada?” toimub 11.03.2025 Kinnisvarakoolis. Kinnisvarajurist Evi Hindpere annab koolitusel ülevaate korteriühistu võlglastega tegelemise võimalustest ja õiguslikest alustest.

Koolitusele on oodatud:

  • korteriühistu juhatuse liikmed, kes tegelevad igapäevaselt korteriühistu juhtimisega;
  • korteriühistu revisjonikomisjoni liikmed, kelle ülesandeks on kontrollida korteriühistu juhatuse tööd ja põhikirjast kinni pidamist;
  • kõik korteriomanikud, kes elavad või omavad korterit kortermajas ja soovivad teada oma õigusi ja kohustusi.

Koolitus “Kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada?” toimub 11.03.2025 kell 17.00-19.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Nordecon: Construction contract – Rail Baltica railway line Selja-Tootsi section

NordeconAS Nordecon’s group company, Tariston AS, and OÜ Rail Baltic Estonia have signed a construction contract for the first phase of railway infrastructure construction on the Rail Baltica main route in Pärnu County, on the Selja-Tootsi section.

The work will involve building a total of 14.5 kilometers of railway embankment and six structures, including three ecoducts, two viaducts, and a pedestrian and bicycle tunnel. The total volume of earthworks for the entire section is approximately 2.5 million cubic meters. The cost of the contract is 62.3 million euros, plus VAT, and the works will be completed by the end of 2028.

Nordecon (www.nordecon.com) is a group of construction companies whose core business is construction project management and general contracting in the buildings and infrastructures segment. Geographically the Group operates in Estonia, Ukraine and Sweden. The parent of the Group is Nordecon AS, a company registered and located in Tallinn, Estonia. The unaudited consolidated revenue of the Group in 2024 was 224 million euros. Currently Nordecon Group employs close 435 people. Since 18 May 2006 the company’s shares have been quoted in the main list of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange.

NORDIC REAL ESTATE FORUM 2025

We are excited to invite you to the Nordic Real Estate Forum 2025 – the premier gathering for real estate leaders across the Nordics and Baltics!

Don’t miss this day packed with insights, lively discussions, and top-tier networking opportunities-capped off with a cocktail reception.

Mark your calendar for March 20, 2025, at Tallinn Creative Hub in Estonia or join us online.

Watch the video: https://www.youtube.com/watch?v=SXwAUlQ1OsY and join the conversation!

Secure your spot at www.nordicreforum.com

Is the Nordic-Baltic Real Estate Market Still a Buyer’s Market?

With shifting interest rates, evolving investor sentiment, and changing market conditions, how long will the current buyer’s market last? What are the key opportunities and risks for real estate investors in the region?

At Nordic Real Estate Forum 2025, leading experts will discuss the state of the investment market and what’s next for the sector in our Real Estate Investment Panel:

  • Aare Tammemäe – Partner, Redgate Capital AS (Panel Head)
  • Kristjan Tamla – Managing Director, EfTEN Capital
  • Madis Raidma – CEO, East Capital Real Estate
  • Neringa Rastenytė – Head of Capital Markets, Newsec Advisory in the Baltics
  • Roberto de Silvestri – Board Member & IR Manager, Colonna Group
  • Siim Rosenthal – Portfolio Manager, Real Estate, Titanium Oy

Join us as we unpack the latest trends, strategies, and market forecasts with top investors and fund managers in the region.

Be part of high-level discussions on investments, urban planning, macro economic, ESG, residential, retail, PropTech, logistics, and more – plus our brand-new workshop sessions!

New this year: Workshops exploring hot topics

  • Entering the Polish real estate market.
  • Strategies for residential real estate in the Nordics and Baltics.
  • How PropTech drives sustainability in real estate.

Don’t miss this day packed with insights, lively discussions, and top-tier networking opportunities capped off with a cocktail reception.

Partners of the NREF 2025 are: Swedbank, NEWSEC, East Capital Group, Colonna Capital, Baltic Horizon Fund, SIRIN Development, UAB, Law Firm Glimstedt and EuroPark.

#NordicRealEstateForum

KV.EE: Harjumaa maade müügipakkumine kasvas aastaga 8%

Kinnisvaraportaali KV.EE vahendusel pakuti 01.2025 Harjumaal müügiks keskmiselt 1140 maatükki keskmise hinnaga 64 €/m². Aastatagusega võrreldes suurenes maade müügipakkumine 8% ja hind kerkis 5%.

Maade ostu-müügiturg on aktiivseim Tallinnas ja selle ümbruses. Seetõttu asub enamik kinnisvaraportaali KV.EE maade müügikuulutustest Tallinnas ja selle naabervaldades. Enamikus piirkondades on maade müügipakkumine aastatagusega võrreldes suurenenud.

Maade müügipakkumiste hindades on üksjagu punast. Portaalis KV.EE Tallinna maade eest 01.2025 küsitud hind 261 €/m² on aastatagusest 9% allpool. Saue ja Kiili valla ning Maardu linna maade eest küsitav hind on eelmise aastaga võrreldes samuti enam kui 10% allpool. Märgatavalt on maade hind aga aastaga ülespoole liikunud Kuusalu ja Kose vallas. Kuusalus ja Koses küsitakse kinnisvaraportaalis KV.EE aastatagusest vastavalt 38 ja 30% suuremat hinda.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Maa / müük: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%) Maa / müük: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)
01.2024 01.2025 Muutus, % 01.2024 01.2025 Muutus, %
Harjumaa 1 052 1 140 8% 60 64 5%
Anija vald 63 55 -13% 14 14 -1%
Harku vald 97 92 -5% 50 54 8%
Jõelähtme vald 94 110 17% 30 31 1%
Keila 18 16 -11% 79 77 -3%
Kiili vald 48 38 -21% 43 33 -23%
Kose vald 43 46 7% 15 19 30%
Kuusalu vald 67 54 -19% 13 18 38%
Lääne-Harju vald 135 161 19% 21 20 -3%
Maardu 34 30 -12% 110 83 -25%
Raasiku vald 20 28 40% 13 12 -5%
Rae vald 84 102 21% 51 61 18%
Saku vald 46 48 4% 36 36 -1%
Saue vald 103 113 10% 36 31 -12%
Tallinn 127 154 21% 287 261 -9%
Viimsi vald 74 93 26% 104 118 13%
Eesti 2 763 3 064 11% 32 34 8%
Harjumaa 1 052 1 140 8% 60 64 5%
Tallinn 127 154 21% 287 261 -9%
Tartu 56 65 16% 101 109 8%
Pärnu 164 222 35% 34 39 14%
Narva 11 21 91% 28 32 14%
Rakvere 11 15 36% 66 61 -8%
Andmete allikas: portaal KV.EE