Uudiste arhiiv

 

Ajaloorubriik: Lugu krahv Voltast ja temanimelisest tehasest Tallinnas

Volta tsaariaegse tootmishoone varemed Tööstuse tänava ääres.

Itaalia füüsik ja keemik Alessandro Giuseppe Antonio Anastasio Volta (1745-1827), kes tegi mitmeid olulisi avastusi elektrivallas ja avastas näiteks metaani CH4, ei osanud uneski näha, et tema nime hakkab kunagi kandma tehas suure Vene impeeriumi Läänemere-äärses Eestimaa kubermangus. Põhja-Itaalias Comos

Ajaloorubriik: Kalamaja Volta tänava lugu

Volta 22

Kalamajas asuv 530 meetri pikkune ja edela–kirdesuunaline 530 meetri pikkune Volta tänav algab Kopli tänavast, ristub Vabriku tänavaga ja lõpeb Tööstuse tänavas. Elumajadega on hoonestatud ainult tänava kagupoolne külg, loodepoolsel küljel paiknevad endise Franz Krulli (hilisemaTallinna masinatehase) ja Volta tehase

Ajaloorubriik: Vene-Balti asumi põnev ajalugu

Vene-Balti Laevaehitustehas

Paljud teavad Kopli liinidena tuntud piirkonda Tallinnas. See moodustab aga vaid ühe osa põneva looga kunagise Vene-Balti laevaehitustehase asumist, täpsemini Kopli asumi Vene-Balti allasumist. Enne tehaste asutamist oli Kopli poolsaare tipus tammemets ja see oli ilus väljasõidukoht eelkõige baltisakslastele, aga

Ajaloorubriik: Heinamaast kultuuritempliks

Salme kultuuripalee

Tänase Salme kultuurikeskuse eelkäija Jaan Tombi nimeline Kultuuripalee asutati nõukogude võimu poolt 1940. aastal. Kultuuripalee esimeseks koduks oli Mustpeade maja. 1950. aastate keskel hakati kavandama kultuuripaleele uut hoonet. See otsustati rajada Kalamajja ajaloolise Lausmanni heinamaa kohale 1930. aastatel rajatud kauni

Ajaloorubriik: Raudteetehase uus elu loomelinnakuna

Tänapäeval Telliskivi tänavas asuvasse populaarsesse F-hoonesse sööma minnes satume Tallinna omaaegse suure raudteetehase alale. 1870. aasta rajati koos raudteega Tallinna ka Balti Raudtee Peatehased, mille suur tööstuslinnak asus Kalamajas Telliskivi tänava ääres. Tehase ametlik sünnikuupäev on 27. november 1970. Raudteede

Ajaloorubriik: Kalamaja põhikooli ümbruse põnevast ajaloost

Vabriku 18 asuv Kalamaja põhikooli hoone on ehitatud kunagisele Lausmanni heinamaale, mis saanud nime sealkandis asunud tehase järgi. Vendade Lausmannide asutatud masinatehas tegutses Kalamajas Volta ja Kungla tänava vahelises piirkonnas aastatel 1881-1909. Tehas tootis viinavabrikutele seadmeid ja põllutööriistu. 19. sajandi

Ajaloorubriik: Eugen Habermann – arhitekt, kes enne traagilist hukkumist muutis Tallinna

Teises maailmasõjas hukkunud Eugen Habermann on üks enim 20. sajandil Tallinna linnaruumi muutnud arhitekte. Eugen Habermann sündis 19. oktoober 1884 Tallinnas. Aastatel 1902–1905 õppis ta Riia Polütehnilises Instituudis, hiljem 1906–1909 Dresdeni tehnikaülikoolis. Ta oli üks Eesti Arhitektide Ühingu rajajaist, olles

Ajaloorubriik: Herbert Johanson – arhitekt, kes kinkinud Tallinnale imekaunid hooned

1929. aastal uksed avanud Pelgulinna algkool, tänane Ristiku põhikool

Arhitekt Herbert Voldemar Johanson on mees, kes Eesti esimese iseseisvusperioodi jooksul projekteeris Tallinna mitmeid tänaseni linnapilti kaunistavat hoonet. Herbert Johanson sündis 10. september 1884 Haljalas. Ta õppis Tallinna Poeglaste Reaalkoolis, mille lõpetamise järel suundus 1904. aastal Riia polütehnilisse instituuti. Seal

Ajaloorubriik: Magasini tänava kadunud hiilgus

Adaur Grupp OÜ

Keskajal asus Tartu Magasini, toona Püha Vaimu tänava ääres arvatavasti koguni kolm olulist pühakoda. Täna meenutab seda kadunud hiilgust vaid 18. sajandi lõpust pärit õigeusu Uspenski kirik ja preestrimaja. Tartu dominiiklaste Maarja-Magdaleena klooster rajati tõenäoliselt 13. sajandi lõpus. 1298. aastal

Ajaloorubriik: Põhja-Tallinna linnaosa asumite nimede lugu

Tallinna põhjaosas Kopli ja Paljassaare poolsaarel asuv Põhja-Tallinna linnaosa koosneb üheksast asumist. Linnaosa asumid on oma nime saanud järgmiselt: Kalamaja – Tallinna vanimale eeslinnale on andnud nime keskajal Kalarannas asunud kalameeste majadest. Karjamaa – sealkandis lainud karjamaade järgi. Kelmiküla –

Ajaloorubriik: Kristiine linnaosa asumite nimede lugu

Tallinna Kristiine linnaosa on moodustatud 1993. aastal ja koosneb kolmest asumist. Linnaosa on saanud nime Rootsi kuninganna Kristiinalt, kes 1653. aastal kinnitas Toompea lossivõimude ja Tallinna rae vahelise akti, millega lahendati pikaajaline piiritüli. Toona jagati sealkandis ka esimesed kinnistud ja

Ajaloorubriik: Haabersti linnaosa asumite nimede lugu

Haabersti linnaosas Tallinnas on kokku 12 asumit. Nende nimede saamise lood on järgmised: Astangu – seal asuva loodusliku astangu tõttu. Haabersti – sealkandis alates 16. sajandi lõpust asunud linnale kuulunud Kaeramõisa (saksa keeles Habers Hof) järgi. Kakumäe – seal asunud

Ajaloorubriik: Kopli asumi tänavate sünnipäevad

Põhja-Tallinna linnaosas Kopli poolsaare tipus asuv Kopli asum jaguneb neljaks allasumiks: Vene-Balti, Bekkeri, Telliskopli ja Neeme. Alljärgnevalt leiate kuupäevad, mil Kopli tänavad oma tänased nimed said. Kopli tänav kandis algselt Telliskopli nime, siis Kopli, nõukogude ajal Mihhail Kalinini ja 3.

Ajaloorubriik: Kalamaja tänavate sünnipäevad

Põhja-Tallinna linnaosas asuv Kalamaja on Tallinna vanimaid eeslinnu, mida esmakordselt mainitud juba ligi 700 aasta eest. Panin kirja asumi tänavate sünnipäevad. Uuemate uulitsate puhul on need teada kuupäevaliselt. Samas on mitmed Kalamaja tänavad tegelikult veelgi vanemad, lihtsalt ühel hetkel on

Ajaloorubriik: Koluvere lossi saladus

Läänemaal Koluveres asub võimas kivist loss, mis säilitanud suures oma keskaegse ilme. Vanadel lossimüüridel on rääkida mitu põnevat lugu kuningannadest ja printsessidest. Umbes 700 aasta eest ehitati Saare-Lääne piiskopkonna alale Liivi jõe äärsele kõrgele künkale, Kullamaa lähedale Koluverre kivilinnus. Oma

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

13.-16.01.2025 Kinnisvara ABC