Uudiste arhiiv

 

Ajaloorubriik: Pelgulinna Aru tänava lugu

Pelgulinnas asuv Aru tänav algab Kolde puiesteelt, ristub Maisi, Auna, Taime, Nisu ja Rukki tänavaga ning lõpeb Kaera tänaval. Aru tänav on ligikaudu 600 meetri pikkune. Tänva kanti linnaplaanile 26. oktoobril 1932, kuigi esimesed majad ehitati juba varem. Tänav algus

Ajaloorubriik: Pelgulinna Härjapea tänava lugu

Pelgulinnas asuv Härjapea tänav algab Heina tänavalt, ristub Rohu, Õle, Ristiku, Roo ja Preesi tänavaga ning Mulla põigiga ja lõpeb Sõle tänaval. Tänav on ligikaudu 630 meetri pikkune. Härjapea tänav on oma nime saanud 1881. aastal. Tänav rajati maa-ala tükeldamisel

Ajaloorubriik: Pelgulinna Roo tänava lugu

Pelgulinnas asuv Roo tänav algab Mulla tänavalt, ristub Härjapea ja Timuti tänavaga ning lõpeb Kolde puiesteel. Roo tänav on ligikaudu 660 meetri pikkune. Tänava varasem nimetus oli alates 1910. aastast Alberti tänav (saksa keeles Albert-Strasse, vene keeles Альбертская улица). Selle

Ajaloorubriik: Pelgulinna Pebre tänava lugu

Pelgulinnas asuva Pebre tänava esialgne nimi (aastast 1911) oli Olga tänav (saksa keeles Olgastrasse, vene keeles Олгинская улица). 25. mail 1939 sai tänava nimeks Sõnajala tänav. Praeguse nime sai Pebre tänav 25. septembril 1959. Pebre tänav algab Heina tänavast ja

Ajaloorubriik: Pelgulinna Heina tänava lugu

Pelgulinnas asuva Heina tänava (Wiesenstrasse) nimi esineb juba 1878. aasta linnakaardil. Ametlikult kinnitati see aga 1882. aastal. Täna ulatub 1,5 kilomeetri pikkune Heina tänav Telliskivi tänavast raudteeviaduktini Ristiku tänava lõpus. Tänav kulgeb paralleelselt Kopli kaubajaamaga. Heina tänava alguse läänepoolne hoonestus

Ajaloorubriik: Estonia teatrimaja põnev sünnilugu

20. sajandil kasutas Estonia selts ja teatritrupp oma tööks toonase Väike-Tartu maantee ääres asunud ühekorruselist hoonet. Hiljem asus seal Tallinna töölisteater. Eesti kultuuriloos oluline maja hävis 1944. aasta märtsipommitamises. Täna tähistab selle kunagist asukohta mälestusmärk keset Rävala puiesteed. Väike-Tartu maantee

Ajaloorubriik: Pelgulinna Kõrre tänava lugu

Pelgulinnas asuv ligi 250 meetri pikkune Kõrre tänav algab Ristiku (varasemast Oskari) tänavast ja lõpeb Heina tänavas. Kõrre tänav kanti linnakaadrile 29. septembril 1926. Kõrre tänav sai suuri purustusi märtsipommitamises. Tänava hoonestus on suures osas pärit seega 1950. aastatest. Kõrre

Ajaloorubriik: Pelgulinna Rukki tänava lugu

400 meetri pikkune Rukki tänav Pelgulinnas annab hea ülevaate stalinistlikust linnaarhitektuurist Eestis. 1940. aastal rajatud tänav saab alguse Heina tänavast ja lõpeb Aru tänavas. Ametlikult kinnitati tänava nimi 25. veebruaril 1941. Heina ja Ristiku tänava vahelisel alal asuvad Rukki tänava

Ajaloorubriik: Pelgulinna Taime tänava lugu

Pelgulinnas asuv umbes 300 meetri pikkuse Taime tänava sünnipäevaks loetakse 26. oktoobrit 1932. Enne sõda jõuti heinamaale rajatud tänav suues osas ka hoonestada. Nõukogude okupatsiooni alguses tähistas Taime tänav Pelgulinna hoonestatud ala piir. Taime tänav saab alguse raudteeäärsest ristmikust Heina

Ajaloorubriik: Pelgulinna Orase tänava lugu

150 meetri pikkune lühike Orase tänav märgiti maha 1932. aasta oktoobris. Tänav saab alguse Ristiku (endisest Oskari) tänavast ja lõpeb Taime tänavas. Orase tänava paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu: Orase 1 – 1930. aastate lõpus. Orase 3 – 1930. aastate keskpaigas.

Ajaloorubriik: Tallinna trammi põnev ajalugu

Kui 1888. aasta augustis poleks avatud toonase Revali esimest hobutrammiliini, müüriks Viru tänava Viru ringi poolse otsa jätkuvalt kinni bastion ja oleks alles Viru värava eesvärav. 125 aastaga on trammiliiklus Tallinna linnapilti päris palju muutnud. Kõika algas 1888. aasta 12.

Ajaloorubriik: Torupillist, laulupeost ja asumiloost

Kõrgemal kohal omaaegse Mardi oja kaldal nüüdse Saksa gümnaasiumi alal Gonsiori tänava ääres asus 19. sajandil vanausuliste surnuaed, mille müür on koolimaja staadioni kõrval siiani alles. Kaupmees Moisei Proklovile kuulus sealkandis maja, mille juurde ehitas ta 1807. aastal puidust palvemaja.

Ajaloorubriik: Pelguranna – muutunud tänavanimed ja läbilõige nõukogude arhitektuurist

1990. aastate alguses muudeti üle Tallinna kümneid nõukogudeaegseid tänavanimesid. Enim vahetasid nimesid nõukogude ajal mitme aastakümne vältel Põhja-Tallinna mereäärsele heinamaale rajatud Pelguranna asumi tänavad. Tänased Kari ja Sitsi tänav kandsid varem Vladimir Majakovski nime, Madala tänav Nikolai Nekrassovi, Puhangu Aleksandr

Ajaloorubriik: Unustatud Kaasani tänavast

1970. aastate keskel kadus lõplikult Tallinna linnapildist Sibulaküla ja Pleekmäe/Keldrimäe piiriks olnud vana Kaasani tänav. Paar selle tänava puumaja on täna alles Liivalaia tänava ääres Kaasani kiriku vastas. Kaasani tänav on oma nime saanud 1721. aastal pühitsetud Kaasani kiriku ja

Ajaloorubriik: Lugu unustatud Lausmanni heinamaast

Kui kõnnite Kalamajas Salme kultuurikeskuse juures, viibite omaaegsel Lausmanni heinamaal. Vabriku, Valgevase ja Kungla tänava vahelist ala Kalamajas tunti vanasti masinatehase läheduse tõttu Lausmanni heinamaana. Revolutsioonilisel 1905. aastal pidasid töölised seal suuri miitinguid. Just seal asuti teele tänase Estonia teatri

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

13.-16.01.2025 Kinnisvara ABC