Uudiste arhiiv

 

LVM Kinnisvara: kinnisvaramaakler pilvedes ehk 5 tasuta töövahendit turuosalisele, vol 1

Uus majanduskeskkond ja muutunud käitumisharjumused on kinnisvaramaakleri töö sidunud üheselt internetiga. Seejuures on maakleri töökeskkond internetis omakorda lokaalsetelt teenustelt järk-järgult kolinud pilveteenuste suunas. Alljärgnevalt  5 tasuta (või osaliselt väikse tasu eest) veebipõhist rakendust, mille kasutamisega saab kinnisvaramaakler alustada igapäevast tööd kiiresti, lihtsalt ning praktiliselt igast internetiühendusega seadmest: Kinnistusraamat e-Kinnistusraamat on elektrooniline kinnistuandmete

Oma tuba, oma luba

Sõna omand tuleb ju meie keelde sõnast oma. See on asi, mis kuulub mulle ja ma võin sellega teha, mida tahan. Selline omandikäsitlus jääb siiski minevikku, kus maa ja selle osaks olevad sunnismaised talupojad olid valitseja võimu all ning oma

Korter sundmüügist – miks ka mitte

Sundmüügis vara ostmise juures on hulk negatiivseid ja mõni positiivne tegur, millega tuleb arvestada. Kui ühest küljest on tegemist ehk soodsa hinnaga ostuga, siis pehmema südamega kinnisvaraostjat võib eluks ajaks painama jääda mõte, et ta on kellegi kodu jõuga ära

Pangad haaravad jõudsalt kinnisvara

Swedbank kavatseb sellel aastal Baltimaades ligi 5 miljardi krooni eest kinnisvara kokku osta, ka SEB on kindel, et nende portfell tänavu kasvab. Swedbanki esimese kvartali aruandest selgus, et panga probleemse kinnisvaraga tegelev tütarfirma Ektornet prognoosib, et aasta lõpuks kasvab varade

Kinnisvaraturundus 2010: muutunud keskkond, uued lahendused

Muutunud keskkond Kiiresti muutunud majanduskeskkond ja tarbija käitumisharjumused on need põhjused, miks 2010 aastal saab suure tõenäosusega kinnisvaraturundusest peamiselt internetiturundus. Kui 2008 aastal näitasid meie poolt läbi viidud kliendiküsitlused, et ligi 70% juhtudel algasid kinnisvara otsingud internetist, siis möödunud 2009

Mis on hoonestusõigus ja korterihoonestusõigus

Arco Vara

Tänapäeval korterit ostma hakates võib ostja kokku puutuda terminiga korterihoonestusõigus. Mida terminid hoonestusõigus ja korterihoonestusõigus siis õigupoolest tähendavad? Hoonestusõiguse alusel võib isik, kes ei ole maatüki omanik, püstitada ja omada maatükil ehitist kokkulepitud tasu eest ja kindla tähtaja jooksul. Hoonestusõiguse

Vaade korteri ostmise protseduurile läbi ostja silmade

Kasvanud uute korterite pakkumiste hulk on viinud kinnisvaraturu klientide jaoks toredasse olukorda, kus valikuvõimalus on lai, ostuotsusega ei pea ülepeakaela kiirustama ja hinda saab tingida. Need tarbija jaoks rõõmustavad võimalused ei tohi korteriostjat liialt pimestada. Korteriost tuleb endiselt vormistada ülihoolikalt

Arendaja usalduväärsus maandab korteriostja riskid

Veel aasta-paar tagasi valitses korteriturul defitsiit. Täna on olukord vastupidine – pakkumisi on palju ja pakkumisi tuleb ka vaikselt juurde. Vaatluse alusel võib väita, et ainuüksi Tallinna ja Harjumaa turul on 4500-5000 korteripakkumist – see on “laovaru” mitmeks aastaks ette.

Kinnistamisele kuluv aeg lüheneb

Eelmise aasta lõpu seisuga oli kinnistusraamatus kokku 695 216 kinnistut, sh 336 175 maatükki, 356 751 korteriomandit, 1834 hoonestusõigust ja 456 korterihoonestusõigust. 2004. aastal oli kinnistamisi 219 479, 2003. aastal 173 515. Kõigis kohtutes menetleti eelmise aasta lõpul kinnistamisavaldusi keskmiselt

Hüpoteekidega koormatud kinnistute hulk kasvab

Kinnistamiste hulk on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud ligi viiendiku võrra – 19 %. 1. oktoobri seisuga oli kinnistusraamatusse kantud kokku 679 812 kinnistut, neist maatükke 329 464, korteriomandeid 348 131, hoonestusõigusi 1761 ja korterihoonestusõigusi 456. 2004 aasta III

Kinnisvaraturg meelitab ligi pettureid

Maikuu kinnisvarakalender koosneb põhiliselt kaht liiki uudistest – kinnisvaraga seotud pettused ning uued kavandatavad detailplaneeringud ja ehitised. Viimaks on hakanud edenema lõputu näiva ja Eesti ühe suurima kinnisvarapettuse lahendamine. Aastaid tagasi läks notari apsaka ning lihtsa skeemi abil petturite kätte

Järelevaade 1998. aasta II kvartali kinnisvaraturule

1998. aasta II kvartalis sõlmiti 9004 kinnis- ja vallasvara ning hoonestusõiguse ostu-müügilepingut. See on vaatamata kriisidele viitavatele teguritele ja raskustele pangalaenude saamisel on 22% enam tehinguid kui aasta I kvartalis. II kvartali lepingute maksumus oli aga koguni 35% suurem (2,0

Kriis vähendab kinnisvara müüki

Vaatamata kinnisvaralaenude saamise probleemidele, sõlmiti tänavu suvel ligi neljandiku võrra rohkem kinnis- ja vallasvaratehinguid kui aasta alguses. Tänavu teises kvartalis sõlmiti 9004 kinnis- ja vallasvara ning hoonestusõiguse ostu-müügilepingut. Võrreldes tänavu esimese kvartaliga suurenes tehingute maksumus kahe miljardi krooni võrra. Siiski

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

09.-12.09.2024 Kinnisvara ABC