Statistikaameti andmetel jäi ehitushinnaindeks selle aasta kolmandas kvartalis võrreldes teise kvartaliga samale tasemele, võrreldes 2023. aasta sama ajaga tõusis indeks 1,8%. Statistikaameti juhtivanalüütik Ülo Paulus ütles, et kolmandas kvartalis mõjutas ehitushinnaindeksi väärtust võrreldes 2023. aasta sama ajaga peamiselt ehitajate 6,4%-line…
Euroala hinnatõus aeglustus septembris oodatust äkilisemalt, langedes aastavõrdluses 1,7%ni ehk alla keskpanga eesmärgiks seatud 2% taset. Hinnatõusu aeglustumise peamiseks põhjuseks olid küll aastatagusega võrreldes järsult madalamad energiahinnad, kuid kindlasti ka euroala majanduse üldine nõrkus, millele viitavad viimastel nädalatel saabunud uued…
Viimastel aastatel oleme näinud kiiret hinnatõusu. 2019. aastaga võrreldes on tarbija ostukorv ehk tarbijahinnaindeks kerkinud 42%. Keskmine palk on sama ajaga kasvanud 44%. Viimaste aastate kiire inflatsiooniga oleme ostujõudu olulisel määral kaotanud. Nüüd oleme arvestusliku ostujõuga tagasi enam-vähem viie aasta…
Hinnatõusu hoog euroalal on raugemas ja järjest enam süveneb veendumus, et viimase paari aasta kiire hinnatõus on möödanikuks saamas. See teadmine võimaldas Euroopa Keskpanga nõukogul neljapäeval taas intressimäärasid langetada. Euroopa Keskpanga intressilangetuse otsuste aluseks on hinnangud sellele, milliseks võib kujuneda…
Maailmamajandus eirab poliitilist turbulentsi Vaadates meid ümbritsevat maailmas, tundub kriise ja turbulentsi olevat aina enam. Ukrainas kestev sõda on levinud Venemaa territooriumile, Lähis-Ida konfliktid on veelgi süvenenud, Hiina suhted lääneriikidega on keerulised ja ka kodune poliitikamaastik on pingetest paks. Hõlpu…
Palgakasvu aeglustumine teises kvartalis jätkus. Mediaanpalk tõusis aastaga 8 protsenti. Palgakasv oli kiirem palgaskaala alumises otsas tänu miinimumpalga tõusule aasta algul. Palgatõus avalikus sektoris oli endiselt kiirem kui erasektoris, kuigi vahe erasektoriga on oluliselt vähenenud. Keskmine töötasu suurenes riigisektoris aastaga…
Eesti tööturg on majanduslangust juba pikka aega eiranud ning siinne tööhõive püstitab aina uusi rekordeid. Ettevaates pole olukord kindlasti muretu, ent suure tõenäosusega jääb kõrge hõive püsima ja ära ei kao ka palgakasv. Teise kvartali tööturunäitajad olid väga tugevad Vaatamata…
2024. aasta I poolaasta on ehitusturul möödunud järjest tiheneva konkurentsi tingimustes. Avaliku sektori tellimused on jätkuvalt madalseisus ning erasektori ehituseelne protsess on jätkuvalt väga pikk. Analüütikute hinnang lähimate kvartalite majanduskasvule on ettevaatlik ja eratellijate tegevus sellega kooskõlas. Vaatamata keerulistele majandustingimustele…
Eesti majandus on hakanud aeglaselt kasvama, ent taastumisprotsess saab olema pikk ja vaevaline. Kas majandus kasvab või kahaneb? Statistikaameti värske kiirhinnangu põhjal oli Eesti majandus ka selle aasta teises kvartalis mullusega võrreldes languses. Võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga, oli siinne…
Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks selle aasta teises kvartalis võrreldes esimese kvartaliga 0,7%, võrreldes 2023. aasta sama ajaga aga 2,2%. Statistikaameti juhtivanalüütik Ülo Paulus tõi välja, et teises kvartalis mõjutas ehitushinnaindeksit võrreldes 2023. aasta sama ajaga eelkõige ehitajate 7,2%-line palgatõus, mis mõjutas indeksi…
Maailmamajanduse kasv on vaatamata arvukatele riskidele ja geopoliitilistele pingetele endiselt jõuline. Viimase kahe aasta jooksul on ülemaailmne SKT kasv ületanud 3%. See tõus on aga olnud ebatüüpiline, eelkõige teenindussektorite pandeemiapiirangutest taastumise tõttu. Näiteks on 2024. aasta lennureiside arv viimaks jõudnud 2019. aasta tasemele. Seevastu töötlev tööstus…
Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2024. aasta esimeses kvartalis 1894 eurot, mis on 8,8% kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal. Mediaanpalk oli selle aasta esimeses kvartalis 1553 eurot ja 2023. aasta samal perioodil 1424 eurot. Statistikaameti analüütiku Liina Kuusiku sõnul…
Esimeses kvartalis aeglustus nii keskmise kui ka mediaanpalga kasv. Mediaanpalk ulatus selle aasta algul ligi 1600 euroni ja tõusis aastaga 9 protsendi võrra. Swedbanki klientide netopalgatulu kerkis esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes 7 protsenti. Netopalk kasvabki brutopalgast aeglasemalt, kuna palkade suurenedes…
Selle aasta alguse tööturu näitajates peegeldus majanduslanguse mõju, kuid varasemate kriisidega võrreldes on see olnud mõõdukam. Tööpuuduse kasvu taga võib näha pigem suurt tööjõus osalemist ja tööealiste inimeste arvu kasvu, hõive on kahanenud vähesel määral. Aeglustuv, kuid endiselt kiire palgakasv…
Swedbanki krediidiriski juhi Urmas Simsoni sõnul on püsivhindades SKP kumuleeruvalt langenud kaheksa kvartaliga üle 6%, aga maksejõuetute arv ei ole oluliselt kasvanud. Kas tööjõuturg peab madala majanduskasvu tingimustes vastu? Eesti kahe aasta majanduslangus on püsivhindades olnud 5,6%. Vaadates nelja aasta…
