Uudiste arhiiv

 

Uus Maa turuülevaade 04-2014

Makromajanduslik taust Eesti Panga hinnangul on majanduskasvu taastumine võimalik eksporditurgude toel. Senine majanduskasv põhines sisenõudlusel ning eeldas majapidamiste sissetulekute ja tarbimise pidevat suurenemist. Eesti peamiste väliskaubanduspartnerite kasv jäi 2013.a esimesel poolel oodatust kesisemaks, mistõttu oli majandus languses. 2013.a III kvartalis

Üüriturg ei vaja munitsipaalpakkumist

Kusagilt on meediaruumi ilmunud ja seal oma elu elama hakanud väited, et meil on hädasti munitsipaalüüripindu vaja, sest meil üüriturgu ei olevat. Paratamatult tuleb tõdeda, et enamus neid seisukohti põhinevad arvamustel, mitte aga teadmisel, ammugi siis elamispindadeturu või üürituru detailidesse

Majandusanalüütikud: Eesti majandus liigub kasvutrendis

Eesti Pangaliidu ja uudisteagentuuri BNS korraldatud ümarlauadebatil osalenud pankade ja rahandusministeeriumi majandusanalüütikud võrdlesid oma nägemusi 2014. ja 2015. aasta majandusprognoosist ja neid mõjutavatest teguritest. Üksmeelselt tõdeti, et trend on kasvav ehkki kasvu kiirust ja seda mõjutavaid tegureid hinnati erinevalt. SEB

Sisemajanduse koguprodukt lööb majanduses toimuvad tehingud kokku

Kui üksikisiku või ühe ettevõtte käekäiku on lihtne hinnata, siis kogu ühiskonna heaolu mõõtmiseks tuleb kõik majanduses toimuvad tehingud kokku lüüa. Seda summat nimetataksegi lisandväärtuseks ehk sisemajanduse koguproduktiks (SKP). Tänapäevases tööjõujaotusele tuginevas majanduses on iga majandusliku hüve elukäigus vähemalt kolm

Eesti kinnisvara hindade kiire kasv võib põhjustada riskide kuhjumist

Eesti finantssektori toimimist ohustavad riskid on väikesed, kuid seda mõjutav väliskeskkond on habras. Majanduskasvu taastumisest hoolimata iseloomustab euroala pangandussektorit endiselt suhteliselt kõrge probleemsete laenude tase ja madal kasumlikkus. Enne Euroopa Keskpanga juures ühtse pangandusjärelevalve sisseseadmist viiakse euroalal läbi suuremate pankade

Ajaloorubriik: Kompasna tules

Keset Tallinna laiuv ajalooline Kompasna asum sai nõukogude võimsas õhurünnakus 9. märtsil 1944 suuri purustusi. Viru hotellist Pronksi tänavani ulatuv asum oli toona hoonestatud peamiselt vanade, 19. sajandi teises pooles ehitatud puitmajadega. Kompassi ei saanud pommidega väga pihta, kuid tekkinud

Swedbank: Eesti majandus kasvab sellel aastal 1,8%

Meie peamiste kaubanduspartnerite nõudlus sellel ja järgmisel aastal küll paraneb, kuid jääb oluliselt väiksemaks, kui veel paar kuud tagasi ootasime. Ühest küljest tugevneb euroala majandus järk-järgult ning see annab Eesti ettevõtetele rohkem võimalusi eksportimiseks. Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina sõunul aeglustab

Inflatsioonimäär oli energia odavnemise tõttu rekordmadal

Eesti Pank

Statistikaameti andmetel aeglustus Eesti inflatsioon märtsis aastavõrdluses 0,2%ni, veebruariga võrreldes tõusis hinnatase 0,3%. Euroalal pidurdus ühtlustatud tarbijahindade inflatsioon esialgse hinnangu kohaselt 0,7%lt 0,5%ni. Hindade hiljutine areng kinnitab eelkõige seda, et väliskeskkonna aeglane inflatsioon võib edukalt tasakaalustada Eesti sisemajandusest lähtuvaid hinnasurveid. Väliskeskkonna

Raid & Ko: Kesklinna korteriturg võtab tempot maha

Kesklinn oli, on ja jääb korterituru trendiloojaks. Kesklinn on see piirkond, kus korteriturg raskemate aegade järel võtab esimesena jalad alla. See on piirkond, kus kinnisvaraarendus lööb esimesena õitsele. Samuti annab kesklinnas korteriturul toimuv indikatsiooni turu jahenemise osas. Heidame pilgu, mis

KV.EE: Elamispindade pakkumisi tuleb vaikselt juurde

Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on kerkinud 68,6 punktile, mis aastaseks indeksi kasvuks teeb 12%. Elamispindade pakkumishindade tõus kiireneb, kui tehinguhindade kasv ei jõua sellele siiski järele. Eesti elamispindade keskmine pakkumishind käesoleva aasta märtsi keskpaigas oli 900 €/m². Veel aasta

2013. aastal majanduskasv aeglustus

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas 2013. aastal varasema aastaga võrreldes 0,8%, teatab Statistikaamet. 2013. aasta IV kvartalis oli majanduskasv võrreldes 2012. aasta IV kvartaliga 0,3%. 2013. aasta 2013. aastal oli SKP jooksevhindades 18,4 miljardit eurot. 2013. aastat iseloomustab Eesti majanduskasvu aeglustumine. Kui I

Energia odavnemine langetas inflatsiooni viimase nelja aasta madalaimale tasemele

Eesti Pank

Statistikaameti andmetel aeglustus Eesti inflatsioon veebruaris 0,6%ni. Inflatsioon on püsinud langustrendil alates eelmise aasta suvest ning viimati oli hinnakasv Eestis alla ühe protsendi neli aastat tagasi. Jaanuariga võrreldes tõusis tarbijahindade tase 0,1%. Euroala inflatsioon püsis veebruaris nagu ka kahel varasemal

Tööjõukuludest tingitud hinnasurve püsib tugev

Statistikaameti andmetel kasvas keskmine brutokuupalk aastavõrdluses 2013. aasta viimases kvartalis 7,6% ja brutotunnipalk 8,3%. Hoolimata majanduse reaalkasvu seiskumisest kiirenes reaalpalga kasv aasta arvestuses 6,0%ni. Reaalpalga kasvu kiirendas ka inflatsiooni aeglustumine. Kuigi majapidamiste ostujõud on aastaga märgatavalt suurenenud, võib majanduskasvust lahknev

SEB: Hinnatõusul toss väljas

„Inflatsioon Eestis on alanenud taas uuele rekordmadalale tasemele, olles jaanuaris vaid 1,1 protsenti aasta baasilt. Hinnatõusu aeglustumine on olnud laialdane. Kõige enam on mõju avaldanud muidugi elektri hinna tõusu mõju välja lülitumine inflatsioonist, pärast seda enam kuigi  palju inflatsiooni järele

IV kvartalis majanduskasv peatus

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) jäi esialgsetel andmetel 2013. aasta IV kvartalis 2012. aasta IV kvartaliga võrreldes samale tasemele, teatab Statistikaamet. 2013. aastal kasvas Eesti majandus varasema aastaga võrreldes 0,7%. IV kvartalis oli SKP muutus võrreldes 2012. aasta IV kvartaliga 0%. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

26.03.2025 Korteriühistu juhtimine – seadusandlus ja raamatupidamine