Uudiste arhiiv

 

2013. aastal majanduskasv aeglustus

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas 2013. aastal varasema aastaga võrreldes 0,8%, teatab Statistikaamet. 2013. aasta IV kvartalis oli majanduskasv võrreldes 2012. aasta IV kvartaliga 0,3%. 2013. aasta 2013. aastal oli SKP jooksevhindades 18,4 miljardit eurot. 2013. aastat iseloomustab Eesti majanduskasvu aeglustumine. Kui I

Energia odavnemine langetas inflatsiooni viimase nelja aasta madalaimale tasemele

Eesti Pank

Statistikaameti andmetel aeglustus Eesti inflatsioon veebruaris 0,6%ni. Inflatsioon on püsinud langustrendil alates eelmise aasta suvest ning viimati oli hinnakasv Eestis alla ühe protsendi neli aastat tagasi. Jaanuariga võrreldes tõusis tarbijahindade tase 0,1%. Euroala inflatsioon püsis veebruaris nagu ka kahel varasemal

Tööjõukuludest tingitud hinnasurve püsib tugev

Statistikaameti andmetel kasvas keskmine brutokuupalk aastavõrdluses 2013. aasta viimases kvartalis 7,6% ja brutotunnipalk 8,3%. Hoolimata majanduse reaalkasvu seiskumisest kiirenes reaalpalga kasv aasta arvestuses 6,0%ni. Reaalpalga kasvu kiirendas ka inflatsiooni aeglustumine. Kuigi majapidamiste ostujõud on aastaga märgatavalt suurenenud, võib majanduskasvust lahknev

SEB: Hinnatõusul toss väljas

„Inflatsioon Eestis on alanenud taas uuele rekordmadalale tasemele, olles jaanuaris vaid 1,1 protsenti aasta baasilt. Hinnatõusu aeglustumine on olnud laialdane. Kõige enam on mõju avaldanud muidugi elektri hinna tõusu mõju välja lülitumine inflatsioonist, pärast seda enam kuigi  palju inflatsiooni järele

IV kvartalis majanduskasv peatus

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) jäi esialgsetel andmetel 2013. aasta IV kvartalis 2012. aasta IV kvartaliga võrreldes samale tasemele, teatab Statistikaamet. 2013. aastal kasvas Eesti majandus varasema aastaga võrreldes 0,7%. IV kvartalis oli SKP muutus võrreldes 2012. aasta IV kvartaliga 0%. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga

Detsembris jätkus inflatsiooni aeglustumine

Eesti Pank

Statistikaameti teatel ulatus inflatsioon detsembris 1,4%ni ning võrreldes novembriga langes hinnatase 0,1%. Novembriga võrreldes kallines kõige enam transport, kuid seda tasakaalustas majapidamiste eluasemekulude odavnemine. 2013. aasta kokkuvõttes tõusis hinnatase Eestis 2,8%. Kuigi eelmise aasta esimesel poolel ulatus inflatsioon üle 3%, hakkas

Balti riigid ja Soome 2012. aastal Euroopa ehitusturul

Aastatel 2005–2012 jäid Euroopa Liidu (EL 28) ehitusturu aastased muutused vahemikku kolmest kuni miinus seitsme protsendini ning Baltimaad olid vaheldumisi küll EL-i suurimad ehitusmahu kasvatajad küll suurimad kukkujad. Statistikaameti andmetel aeglustus Eestis 2013. aasta esimese poolaastal ehitusmahtude kasv, jäädes 2012.

Majanduskasvu taastumiseks on vaja rohkem investeeringuid

Eesti majanduskasv on 2013. aastal põhinenud jätkuvalt sisenõudlusel. See on tulenenud eeskätt majapidamiste sissetulekute ja tarbimise suurenemisest. Ekspordi tugi on jäänud Eesti majandusele varem prognoositust väiksemaks, kuna aasta esimesel poolel oli Eesti peamiste kaubanduspartnerite kasv oodatust kesisem. Eesti majandus oli seetõttu 2013. aasta

LVM Kinnisvara: uus virtuaalne esindus muudab meie kinnisvaramüügi põhimõtteid

Alates täna keskpäevast avatud uus virtuaalne teeninduskeskkond võimaldab kinnisvaramüüki kavandavatel klientidel saada kiire ülevaade müügiprotsessist algusest lõpuni, leida vastused selle käigus tekkivatele kõikvõimalikele küsimustele ning saada tasuta hindamine müügihinna kujundamiseks. “Klientide tänased valikud näitavad selgelt, et kinnisvarasektorilt oodatakse uut teeninduskvaliteeti,”

III kvartalis jätkus majanduskasvu aeglustumine

Täpsustatud andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2013. aasta III kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 0,7%, teatab Statistikaamet. Eelmise kvartaliga võrreldes tõusis sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP 0,6%. III kvartalis oli SKP jooksevhindades 4,7 miljardit eurot. Majanduskasvu panustas juba

Ajaloorubriik: Telliskivi tänava lugu

Pelgulinna läbib Kalamaja suunas kulgev Telliskivi tänav algab Lilleküla asumi piirilt Paldiski maanteelt, ristub Mulla, Ristiku, Rohu ja Heina tänavaga, ületab Kalamaja piiril raudteeharu ning lõpeb Kopli tänavas. 1878. aasta linnaosade plaanil oli esmakordselt kasutusel Telliskivi (Ziegelstrasse) tänava nimetus, mis

Tarbijahinnad langesid viiendat kuud järjest

Eesti Pank

Statistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks novembris eelmise kuuga võrreldes 0,4%. Aastavõrdluses püsis hinnakasv 1,5% juures, nii nagu oktoobriski. Aeglase inflatsiooni taga on mitme soodsa asjaolu kokkulangemine. Peamine põhjus on vähene inflatsioon väliskeskkonnas, eelkõige imporditava energia odavnemine. Selle tulemusel odavnesid mootorikütused aastavõrdluses

Hoiustaja jaoks intressid nullist madalamale ei lange

Eesti meedias on kajastamist leidnud Euroopa riikide keskpankurite sõnavõtud selle kohta, et hoiuseintressid võivad muutuda negatiivseks . Kahetsusväärselt on „tõlkes kaduma läinud“ oluline nüanss – tegu ei ole tavaliste pangaklientide hoiuste intresside negatiivseks muutmise ohuga, vaid kommertspankade jaoks keskpangas raha

Ajaloorubriik: Pelgulinna Ristiku tänava lugu

Pelgulinnas asuv Ristiku tänav algab Lilleküla asumi piirilt Paldiski maanteelt ja kulgeb loode suunas. Tänavaga ristuvad Ristiku põik, Sõmera, Saue, Telliskivi, Härjapea, Timuti tänav, Kolde puiestee, Maisi, Kõrre, Auna, Orase, Taime, Nisu, Rukki, Luste, Kaera tänav. Ristiku tänav lõppeb Kopli

Eile kontrollisid menetlusbüroo inspektorid Tallinna kesklinnas kasutuseta hooneid

Põhja päästekeskuse menetlusbüroo inspektorid kontrollisid eile keskpäeval toimunud reidi käigus 23 kasutuseta hoonet. Reidil osales kahes grupis viis menetlusbüroo inspektorit. Kontrollitud objektid valiti kesklinnas selle järgi, et nendel oli eelnevalt olnud tuleohutusnõuete rikkumisi. 23 inspektorite poolt kontrollitud hoonest 3 olid

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

02.04.2025 Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudatused ning rakenduspraktika