Uudiste arhiiv

 

Majandus kahanes I kvartalis

Täpsustatud andmetel vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2014. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta I kvartaliga 1,4%, teatab Statistikaamet. I kvartalis oli SKP jooksevhindades 4,4 miljardit eurot. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP langes 2013. aasta IV kvartaliga võrreldes 0,7%. SKP deflaatori kasv, mis iseloomustab

Euroopa deflatsioonioht annab tunda ka Eestis

Maikuu inflatsiooninumbrid näitavad, et Eestis püsivad tarbijahinnad jätkuvalt muutumatud. Inflatsioon oli nullilähedane (0,1%) juba kolmandat kuud järjest ning ootus on, et see jätkub nii ka järgmistel kuudel. Ühelt poolt on hinnamuutused läinud aina ühtlasemaks – pole enam suuri hinnatõuse ega

SKP vähenemine esimeses kvartalis palgakasvus ei kajastunud

Keskmine brutokuupalk kasvas aastavõrdluses 2014. aasta esimeses kvartalis statistikaameti andmetel 7,3% ja brutotunnipalk 6,9%. Kvartali võrdluses on keskmise palga kasv hooajalisi tegureid arvestades viimasel poolaastal märgatavalt aeglustunud. Arvestades majanduslangust võib palgakasvu pidada siiski jõuliseks. Seda aitab mõnevõrra selgitada see, et

Ajaloorubriik: Pelgulinna Mulla tänava lugu

Pelgulinnas asuv paarisaja meetri pikkune Mulla tänav on oma nime saanud 27. augustil 1930 lähikonnas asuva Saue tänava mõjul (sau – “puhas savi”). Vanasti asus ka Mulla tänava ääres mitu savivõtuauku, kust sai materjali 1879. aastal tänase Ädala tänava kandis

I kvartalis vähenes nii töötus kui ka hõive

Töötuid oli 2014. aasta I kvartalis 57 000 ja töötuse määr 8,5%, teatab Statistikaamet. Vähenes nii töötute kui ka tööga hõivatute arv. Esmakordselt pärast 2010. aastat vähenes tööga hõivatute arv varasema aasta sama perioodiga võrreldes. Tööjõu-uuringu andmetel vähenes tööhõive I

Majandus kukkus miinusesse

Äripaev

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) vähenes selle aasta esimeses kvartalis aastataguse ajaga võrreldes 1,9 protsenti, näitavad statistikaameti esialgsed andmed. Viimati kahanes Eesti majandus neli aastat tagasi. LHV majandusanalüütik ja endine majandusminister Heido Vitsur üllatus, kui palju majandus ühe kvartaliga kahanes. “Summaarselt

I kvartalis majandus kahanes

Esialgsetel andmetel vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2014. aasta I kvartalis võrreldes 2013. aasta I kvartaliga 1,9%, teatab Statistikaamet. Viimati langes Eesti majandus 2010. aasta I kvartalis. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kahanes 2013. aasta IV kvartaliga võrreldes 1,2%. Seni Eesti majanduse peamisteks veduriteks

Uus Maa turuülevaade 04-2014

Makromajanduslik taust Eesti Panga hinnangul on majanduskasvu taastumine võimalik eksporditurgude toel. Senine majanduskasv põhines sisenõudlusel ning eeldas majapidamiste sissetulekute ja tarbimise pidevat suurenemist. Eesti peamiste väliskaubanduspartnerite kasv jäi 2013.a esimesel poolel oodatust kesisemaks, mistõttu oli majandus languses. 2013.a III kvartalis

Üüriturg ei vaja munitsipaalpakkumist

Kusagilt on meediaruumi ilmunud ja seal oma elu elama hakanud väited, et meil on hädasti munitsipaalüüripindu vaja, sest meil üüriturgu ei olevat. Paratamatult tuleb tõdeda, et enamus neid seisukohti põhinevad arvamustel, mitte aga teadmisel, ammugi siis elamispindadeturu või üürituru detailidesse

Majandusanalüütikud: Eesti majandus liigub kasvutrendis

Eesti Pangaliidu ja uudisteagentuuri BNS korraldatud ümarlauadebatil osalenud pankade ja rahandusministeeriumi majandusanalüütikud võrdlesid oma nägemusi 2014. ja 2015. aasta majandusprognoosist ja neid mõjutavatest teguritest. Üksmeelselt tõdeti, et trend on kasvav ehkki kasvu kiirust ja seda mõjutavaid tegureid hinnati erinevalt. SEB

Sisemajanduse koguprodukt lööb majanduses toimuvad tehingud kokku

Kui üksikisiku või ühe ettevõtte käekäiku on lihtne hinnata, siis kogu ühiskonna heaolu mõõtmiseks tuleb kõik majanduses toimuvad tehingud kokku lüüa. Seda summat nimetataksegi lisandväärtuseks ehk sisemajanduse koguproduktiks (SKP). Tänapäevases tööjõujaotusele tuginevas majanduses on iga majandusliku hüve elukäigus vähemalt kolm

Eesti kinnisvara hindade kiire kasv võib põhjustada riskide kuhjumist

Eesti finantssektori toimimist ohustavad riskid on väikesed, kuid seda mõjutav väliskeskkond on habras. Majanduskasvu taastumisest hoolimata iseloomustab euroala pangandussektorit endiselt suhteliselt kõrge probleemsete laenude tase ja madal kasumlikkus. Enne Euroopa Keskpanga juures ühtse pangandusjärelevalve sisseseadmist viiakse euroalal läbi suuremate pankade

Ajaloorubriik: Kompasna tules

Keset Tallinna laiuv ajalooline Kompasna asum sai nõukogude võimsas õhurünnakus 9. märtsil 1944 suuri purustusi. Viru hotellist Pronksi tänavani ulatuv asum oli toona hoonestatud peamiselt vanade, 19. sajandi teises pooles ehitatud puitmajadega. Kompassi ei saanud pommidega väga pihta, kuid tekkinud

Swedbank: Eesti majandus kasvab sellel aastal 1,8%

Meie peamiste kaubanduspartnerite nõudlus sellel ja järgmisel aastal küll paraneb, kuid jääb oluliselt väiksemaks, kui veel paar kuud tagasi ootasime. Ühest küljest tugevneb euroala majandus järk-järgult ning see annab Eesti ettevõtetele rohkem võimalusi eksportimiseks. Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina sõunul aeglustab

Inflatsioonimäär oli energia odavnemise tõttu rekordmadal

Eesti Pank

Statistikaameti andmetel aeglustus Eesti inflatsioon märtsis aastavõrdluses 0,2%ni, veebruariga võrreldes tõusis hinnatase 0,3%. Euroalal pidurdus ühtlustatud tarbijahindade inflatsioon esialgse hinnangu kohaselt 0,7%lt 0,5%ni. Hindade hiljutine areng kinnitab eelkõige seda, et väliskeskkonna aeglane inflatsioon võib edukalt tasakaalustada Eesti sisemajandusest lähtuvaid hinnasurveid. Väliskeskkonna

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

08.04.2025 Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt