Statistika: kasutusloa saanud eluruumide arv kukub

Ehitusloa saanud eluruumide arv on statistikaameti andmetel 2010. a. II kvartaliks 480-le. Ehitusloa saanud eluruumide pindala oli 69 400m2 ja nende keskmine pindala 145m2.

Võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenes ehitusloa saanud eluruumide arv 21% võrra ja sama palju vähenes ka eluruumide pind.

Kasutusloa sai samal ajal 337 eluruumi kogupinnaga 45 500m2. Kasutusloa saanud eluruumide mahuh kukkumine võrreldes eelmise aastaga on veelgi märgatavam – kasutusloa sai mullusest 65% vähem eluruume, millede pindala oli eelmisest aastast 47% väiksem.

Valminud eluruumide arv ja pind kvartalite lõikes

Valminud eluruumide arv ja pind kvartalite lõikes

Keskmise uue eluruumi pind kvartalite lõikes, m2

Keskmise uue eluruumi pind kvartalite lõikes, m2

Ehitusloa saanud eluruumide arv ja pind kvartalite lõikes

Ehitusloa saanud eluruumide arv ja pind kvartalite lõikes

Ehitusloa saanud eluruumi pind kvartalite lõikes, m2

Ehitusloa saanud eluruumi pind kvartalite lõikes, m2

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tänasele koolitusele veel paar vaba kohta

Tagasi kooli: Kinnisvara ABCTäna kell 14.00 algab Kinnisvara ABC järjekordne koolitus. Veel on paar viimast vaba kohta koolitusele.

Kinnisvara ABC on suunatud nii maakleritele, kui eraisikust kinnisvaraturul tegutsejatele. Anname ülevaate kinnisvaraturust, finantseerimisest, hindamisest, planeeringutest. Olulise tähelepanu all on juriidilised teemad.

Kiiremad registreerujad veel jõuavad!

Koolituskava ja registreerumine Kinnisvara ABC lehel.

Lähem info

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
Andree Raid
Raid & Ko OÜ
+372 502 3300
andree@raid.ee

VIDEO: Elamispindade pakkumiste arv kasvab uusarenduse arvelt

Elamispindade pakkumiste arv kasvab uusarenduse arvelt

Eesti elamispindade pakkumishindade muutust kajastav KV.EE indeks on teinud äkilise hüppe ja tõusnud 62,1 punkti tasemele. Veel alles käesoleva kuu alguses oli indeks 61,4 punkti tasemel.

Aastane indeksi väärtuse muutus on siiski negatiivne. KV.EE indeks on aastaga langenud 5,8%.

Hüppeline hinnatõus ei ole tingitud ei peatsest euro saabumisest ega sügisesest äkilisest kinnisvaraturu aktiveerumisest.

Pigem on siin “süüdi” pakkumiste arvu tõus. Turule on tulnud uusi arendusprojekte kui seeni peale sooja sügisvihma.

Nüüd on uued projektid portaali jõudnud ja kasvatanud pakkumiste arvu kahe nädala taguselt 19 612 pakkumiselt pea tuhande võrra. Eilse seisuga oli portaalis KV.EE 20 493 elamispindade pakkumist.

Turule trügivad uusarendusprojektid on olemasolevate uute ja vanade elamispindade keskmisest hinnast kõrgema hinnaga. Sellest on tingitud ka hüppeline pakkumishinna tõus.

Aasta algusega võrreldes on portaali KV.EE elamispindade pakkumiste arv suurenenud koguni 20% võrra kasvades 17 000 pakkumiselt aasta alguses 20 493 pakkumiseni eilse seisuga.

Lähemalt vaata, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

KV.EE Indeks

Korterite hinnad ja tootlused Euroopas

Jäi kätte üks Global Property Guide koostatud Türgi kinnisvaraturu ülevaade ja võrdlus Euroopaga. Tabelis ilusti ka Eesti andmed toodud – seetõttu toon need pildid ka siin.

Korterite hinnad Euroopas

Korterite tootlus Euroopas

Forenom võtab üürile 40 korterit

Forenom Eesti OÜTallinna üürikorterite turul valitseb põud. Üürile pakutavaid kortereid on vähe ja nõudlus ületab selgelt pakkumise, seda eriti 1-2-toaliste korterite puhul. Tegemist ei ole murrangulise pöördega üüriturul. Pigem on tegemist olukorraga, kus turul on märgatav hulk üürnike, kes on valmis kiirelt tehingu tegema, kuid seda üldisest pakutavast hinnatasemest allpool. Mõistlik on kõrge hinnapüüdluse asemel leida tühjana seisvale korterile turvaline üürnik.

Tallinnas on momendil pakkumisel hinnanguliselt suurusjärgus 1000 üürikorterit, millest kolmandik paikneb Tallinna kesklinnas. Keskmine üürikorterite pakkumishind on suurusjärgus 80.-/m², kesklinnas 90.-/m².

Reaalne tehingute tase jääb pakkumishinnast allapoole. Võib öelda, et tänasel turul on väga suur hulk üürnike, kes on vägagi kiirelt valmis üürilepingu sõlmima, kuid seda keskmisest pakkumishindade tasemest allpool.

„Täna oleme pidanud mitmele kliendile ära ütlema, sest isegi mõistlikul hinnatasemel ei ole sobilikke kortereid neile pakkuda,“ kommenteeris olukorda üürivahendusele keskendunud Forenom Eesti esindaja Martin Sillandi. „Üürikorterid on tänases seisus võimalik välja anda üsna kiiresti ehk 2-3 nädalaga. Meie oleksime täna valmis Tallinna kesklinnas pikaajalisele üürile võtma isegi kuni 40 möbleeritud korterit.“

Suur nõudlus madala pakkumise tingimustes võiks tähendada survet üürihindade tõusuks. Martin Sillandi siiski hindade tõusu ei usu: „Kõrge tööpuudus ja langenud palk ei anna isegi parima tahtmise juures võimalust pere-eelarves üüriraha osakaalu suurendamiseks.“

Siin on üürileandjate küsimus, kas anda korter momendil pisut madalama hinnaga üürile ja saada üüritulu. Või alternatiivina hoida kõrget hinnataset, kuid see-eest leppida pikalt tühjana seisva korteri kommunaalkulude tasumisega.

Mida peaks tühjana seisva korteri üürileandja täna tegema? Martin Sillandi tõmbab paralleeli äsjase hinnalangusega uute korterite müügiturul: „Lõppkokkuvõttes võitsid müügiturul need, kes tegid hetkeks hinnasoodustuse ja said oma raha kätte. Hävisid need, kes hambad ristis hindu kõrgel hoidsid ja pidid kinnisvara omamisega seonduvaid kulusid kandma. Mina soovitan tegutseda juba täna ja leida turvaline üürimaksja.“

Suur nõudlus üüriturul, mida on tagant kannustanud ka kooliperioodi algusest tingitud üürnike juurdekasv, on otsimas kortereid, mida momendil ei pakuta. Nii on nõudlusele vastutulevate korterite üürileandmine maksimaalselt paari nädala töö.

Forenom Eesti OÜ on Soome taustaga rahvusvaheline ettevõte, mis on keskendunud eraisikutelt korterite pikaajalisele üürilevõtmisele ja nende lühiajalisele allüürile andmisele. Forenom Eesti OÜ pakub üürileandjatele turvalist rahavoogu ja professionaalset teenust nii üürileandjatele kui üürnikele.

Martin Sillandi
Forenom Eesti OÜ
+372 511 9962
martin.sillandi@forenom.fi

EKFLi seminar: Mis saab edasi?

Nordea Pank Eesti Kinnisvarafirmade Liit

“MIS SAAB EDASI?”

(olukord kinnisvaraturul)

EESTI KINNISVARAFIRMADE LIIDU SEMINAR
KOOSTÖÖS NORDEA PANGAGA
13. oktoobril 2010.a. Eesti Rahvusraamatukogu väikeses saalis

Seminari tasu 950 krooni, EKFL liikmesfirma töötajale 700 krooni (ei lisandu käibemaks).
Info ja eelregistreerimine telefonil 6 411 516 või ekfl@ekfl.ee

Seminari moderaatorid Tõnis Rüütel ja Peep Sooman
Päevakava ja esinejad:

11.00 – 11.20 Osavõtjate registreerimine

11.20 – 11.30 Seminari avamine
Tõnis Rüütel, Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektor

11.30 – 12.15 Müüdid versus tegelikkus kinnisvarasektori finantseerimisel
Olavi Pakkonen, Nordea Pank Eesti juhatuse liige, jaepanga juht

12.15 – 13.00 Ühisettevõtted, aktsionärilepingud ja aktsionäride vaheliste suhete reguleerimine kinnisvaraäris. Riskid ja nende vältimine
Kaido Loor, Advokaadibüroo SORAINEN partner

13.00 – 13.45 EINE

13.45 – 14.30 Kinnisvaraturg investori pilgu läbi, olevik ja tulevik
Viljar Arakas, EfTEN Capital AS tegevjuht

14.30 – 15.15 Otsustav faas ehitusturul – kes jääb, kes mitte?
Andres Aavik, Skanska EMV AS juhatuse esimees

15.15 – 16.00 Elamuarendus – kas uue buumi lävel?
Analüütik Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ

Tallinna ja Harjumaa kinnisvaraarendused lähevad haamri alla

Tallinnas ja Harjumaal on haamri all poolsada uusarendusobjekti, valdav osa neist valmis kortermajad.

Ülekaalukalt enim uusi, kuid kardinateta eluasemeid ehib Tallinnas kesklinna piirkonda. Kokku on Harjumaal kümneid haamri all olevaid kinnisvaraarendusi, kus eluasemete müük on praeguseks sootuks seisma pandud, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

“Tallinnas ja Harjumaal on tõesti ligi 600 korterit, kus on müük peatatud,” ütles Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman. “Erinevate menetluste tõttu – pankrotimenetlus, täitemenetlus, kas või pangasisene menetlus kus pank on arendajalt vara üle võtnud ja alles otsustab, mida sellega peale hakata, millal müüma hakata ja mis temaga teha.”

Neist kortereist ligi 500 on Pindi Kinnisvara hinnangul Tallinna linnas ja neist 200 kesklinna piirkonnas. Viimased näisid omal ajal arendajale tulusa projektina, kuid maa kõrge hinna tõttu osutusid seal marginaalid õhukeseks ja mulli lõhkemine tõi arendajale kiiresti vee ahju.

Reaalselt müügis on Tallinnas umbes 1200 korterit, koos Harjumaaga 1700.

“Sel aastal on tulnud Tallinnas umbes 500 korterit müügile ja ma imestaks, kui jäänud kuude jooksul teist 500 juurde ei tule,” rääkis kinnisvaraekspert Tõnu Toompark. “Selgelt on turu aktiivsem koht Tallinn, inimesi linna piiri taha väga enam ei tõmba.”

Praegu müügist korjatud arenduste ja korterite peremehed – valdavalt pangad – kardinateta majadesse ostjate ekskursioone tegema ei kiirusta. Ühelt poolt oodatakse hindade tõusmist, suure massi turuletoomine lööks teisalt aga praegusegi hinna kõvasti alla.

Nii uute kui pruugitud korterite kaalutud keskmine ruutmeetrihind Tallinnas on praegu pisut alla 14 000 krooni. Kõige kiiremini tõusevad hinnad Kalamajas ja Pirital.

Artikli autor on Lauri Linnamäe. Artikkel ilmus 17/09/2010 portaalis ERR.

Koolitus Kinnisvara ABC algab 20. septembril

Tagasi kooli: Kinnisvara ABCÕppeaasta on kohe-kohe algamas ka Kinnisvara ABC koolituse vastu huvitundjatele. Selle õppeaasta esimene koolitus algab juba järgmisel esmaspäeval ehk 20. septembril.

Koolitusel anname tugevad teadmised kinnisvaraturu alustest, finantseerimisest, hindamisest ja maaklertegevusest. Erilise tähelepanu all on kinnisvaravaldkonnaga seotud juriidilised küsimused.

Õppetööd viivad läbi pikaajalise kogemusega kinnisvarapraktikud Evi Hindpere, Andree Raid, Maila Moor ja Tõnu Toompark.

NB! Erandkorras algavad koolituse esimese päeva loengud kell 14.00. Teistel päevadel on koolituse alguseks tavapärane 16.00.

Koolituskava ja registreerumine Kinnisvara ABC lehel.

Lähem info

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
Andree Raid
Raid & Ko OÜ
+372 502 3300
andree@raid.ee

Statistika: majutatute arv pöördus tõusule

2010. a. II kvartalis majutati statistikaameti andmetel Eesti majutusasutustes 633 000 inimest.

Eelmise aasta samal ajal majutati inimesi kõigest 568 000. Seega tõusis majutatute arv 11% võrra.

Positiivne on tõdeda, et peale viiekvartalist majutatute arvu langust on tegemist järjekorras teise kvartaliga, kus majutatute arv tõusis.

Majutuskohtades majutatud, 1000, aastate lõikes

Majutuskohtades majutatud, 1000, aastate lõikes

Majutuskohtades majutatud, 1000, kvartalite lõikes

Majutuskohtades majutatud, 1000, kvartalite lõikes

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Endine Viljandi vangla sai uue omaniku

Riigi Kinnisvara AS müügijuht Märt Mäe ja EfTEN SPV3 OÜ juhatuse liige Tõnu Uustalu allkirjastasid täna, 15. septembril Viljandis Tallinna tn 41 asuva kinnistu müügilepingu summas 6 610 100 miljonit krooni.

EfTEN Capitali juhatuse esimehe Viljar Arakase sõnul on investeerimisobjekt väike, kuid perspektiivikas. “Hind on meie jaoks sobiv isegi juhul, kui EfTEN seda kinnistut lähiajal arendama ei hakka. Sedalaadi korralik ja ehitusõigusega kaetud kinnisvara on meile alati huvitav. Kõik suured asjad saavad alguse väikesest”, sõnas Arakas.

RKASi müügijuht Märt Mäe sõnul on iga riigile mittevajaliku kinnisvaraobjekti müük mitmel põhjusel oluline. „Ei saa ära unustada, et ka seisma jäänud mittevajaliku kinnisvara omanikuks olemine toob kaasa erinevaid püsikulusid  – maamaks, valve, ümbritseva ala korrashoid. Kõik need kohustused moodustavad ajapikku üsna arvestatava summa. Meil on veel paraku palju riigile vajalikke investeerimisootel objekte, mis seda raha rohkem vajavad ,“ sõnas Mäe.

Endise Viljandi vangla 26 552 ruutmeetrisel kinnistul  on hooned amortiseerunud ning remonti või lammutamist vajavad.

Riigi Kinnisvara AS kuulutas enampakkumise alghinnaga 6 miljonit krooni välja 23. juulil 2010.

EfTEN SPV3 OÜ on sajaprotsendiliselt EfTEN Kinnisvarafondi tütarettevõtte.

Ida-Viru majade hinnad põhjast läbi?

KV.EEIda-Virumaal oli 2010. a. augustis portaali KV.EE andmetel pakkumises 112 elamu. Majade pakkumiste arv on kuust-kuusse tõusnud ning eelmise aastaga võrreldes on majade pakkumisi lisandunud 24%.

Ühepereelamute keskmiseks pakkumishinnaks oli augustis 9 016 krooni. Veel aasta tagasi oli keskmiseks elamu ruutmeetri pakkumishinnaks 10 048 krooni. Nii on tihenenud konkurents surunud hindu alla 10% võrra.

Ida-Viru elamute pakkumishindade põhi oli hetke seisuga mai kuus, mil ruutmeetrihind oli 8 228 krooni. Tänane pakkumishind on sealt tõusnud 10%.

Lähemalt vaata, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Ida-Virumaa majade müügipakkumiste arv ja keskmine hind

Поднялись ли цены на дома в Ида-Вирумма выше самой низкой отметки?

В базе данных портала недвижимости KV.EE в августе 2010 года на рынке частных домов в уезде Ида-Вирумаа было 112 предложений выставленных к продаже домов. Из месяца в месяц число продаваемых объектов на рынке частных домов росло и за год увеличилось на 24%.

Средняя цена кВ. метра предложения частного дома составила в августе 9 016 кроны. Еще год назад этот ценовой показатель равнялся 10 048 кронам. Таким образом, в условиях обостренной конкуренции, в секторе частных домов прослеживается спад цен, составивший 10%.

Самая низкая отметка, на которой побывал ценовой показатель рынка частных домов в уезде Ида-Вирумаа, была в мае месяце этого года, когда стоимость квадратного метра составляла 8 228 крон. По сравнению с этим сегодня цены предложений выставленных к продаже частных домов на 10% дороже.

Подробности происходящего на рынке недвижимости на сайте портала недвижимости KV.EE.

Тыну Тоомпарк: рынок земельных участков в Ида-Вирумаа активизировался

В первые восемь месяцев текущего года в Ида-Вирумаа, по данным Земельного департамента, было совершено 290 сделок с незастроенными земельными участками, что на четверть больше по сравнению с тем же периодом прошлого года. Однако, суммарный оборот сделок, в связи с общим падением цен, уменьшился.

Большая часть сделок, а именно 195, была проведена с земельными участками сельскохозяйственного назначения. В ходе этих сделок, владельцы 21 млн. гектаров земли получили за свои земельные участки 60 млн. крон.

Средняя цена квадратного метра сделки по всему региону Ида-Вирумаа составила 4 кроны, при этом максимальная цена достигала 48 крон за квадратный метр.

Медианная цена квадратного метра земельных участков сельскохозяйственного назначения в Ида-Вирумаа за этот период равна 1,8 крон. Это означает, что половина сделок были совершены по цене, превыщающей 1,8 крон за квадратный метр, и половина сделок – по более низкой цене. Средняя цена квадратного метра земельных участков сельскохозяйственного назначения за тот же период прошлого года в Ида-Вирумаа составляла 2,89 кроны, а медианная цена равнялась 1 кроне.

Следующие по количеству сделок – сделки по земельным участкам для жилищного строительства. За первые 8 месяцев текущего года в Ида-Вирумаа было совершено 68 таких сделок, общая стоимость которых составила 12 млн. крон.

Цена квадратного метра при сделках с земельными участками для жилищного строительства колебалась в интервале от 8,82 до 454 крон, средняя же цена составила 85 крон за квадратный метр. Год назад в Ида-Вирумаа за тот же самый период было совершено 57 сделок, и средняя цена квадратного метра составила 139 крон.

Средний размер проданных земельных участков под жилищное строительство – 2150 кв. м.

Оставшие 27 сделок в Ида-Вирумаа были совершены с земельными участками смешанного, производственного и коммерческого назначения. Объём этих сделок настолько мал, что достоверные выводы на их базе сделать невозможно.

В заключение нужно отметить, что рынок земельных участков в Ида-Вирумаа в этом году гораздо более активен по сравнению с прошлым годом. Росту активности способствовало падение цен, а это, в свою очередь, увеличило спрос.

Originaal: http://rus.err.ee/blog/2363d695-0d9e-4562-bfe6-f94c2af427b2

Statistika: ehitushinnaindeks langes aastaga 3,4%

Ehitushinnaindeksi koondindeks langes statistikaameti andmetel 2010. a. II kvartalis 167 punktile. See teeb aastaseks indeksi languseks 3,4%.

Aastaga on ehitushinnaindeksi komponentidest kukkunud enam ehk 6,4% tööjõu hinnaindeks. Ehitusmasinate hinnaindeks langes aastaga 1,4 ja ehitusmaterjalide hinnaindeks 2,3%.

Taas tuleb tõdeda asjaolu, et kui turul räägitakse juba ehitushinna püsimajäämisest ja vahel isegi mõningasest tõusust, siis ehitushinnaindeks käitub omasoodu ega lase end reaalsest elust liiga segada.

Ehitushinnaindeks, 1997. a. = 100

Ehitushinnaindeks, 1997. a. = 100

Ehitushinnaindeks, 1997. a. = 100

Ehitushinnaindeks, 1997. a. = 100

Remondi- ja rekonstruktsioonitööde hinnaindeks, 1997 .a . = 100

Remondi- ja rekonstruktsioonitööde hinnaindeks, 1997 .a . = 100

Ehitushinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Ehitushinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Ehitushinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Ehitushinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Remondi- ja rekonstruktsioonitööde hinnaindeks võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Remondi- ja rekonstruktsioonitööde hinnaindeks võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

26.03.2025 Korteriühistu juhtimine – seadusandlus ja raamatupidamine